Foto: Unimed
Silja Paavle 6. aprill 2017 13:50
Kui hambaid pestes või hambavahesid niiditades esineb veritsust ja inimene tunneb suus halba maitset, võib kahtlustada parodontiiti. Mida see tähendab, kuidas tekib ja kuidas seda ravida, räägib Unimed Ühendatud Kliinikute paradontoloog doktor Kadi Karo.

Mis on parodontiit?

"Parodontiit on krooniline põletikuline hamba kinnituskudesid kahjustav haigus. Selle puhul ei ole põletik ainult igemes, vaid on levinud hammast luu küljes kinni hoidavasse süsteemi ja kahjustada saab ka lõualuu hammaste ümber. Parodontiit võib olla lokaalne ehk kahjustab tugikudesid vaid mõne hamba ümber, aga ka generaliseerunud. See tähendab, et põletik on levinud enamike või kõikide hammaste ümber. Parodontiidile eelneb gingiviit – põletikust on haaratud ainult ige ja luukadu hammaste ümber pole."

Kuidas parodontiit tekib?

"Parodontiiti tekitavad suuõõnes elavad spetsiifilised mikroobid. Mikroobid kanduvad inimeselt inimesele. Seetõttu on oluline, et parodontiidiga lapsevanemad suudaksid võimalikult kaua vältida oma laste nakatamist parodontiiti tekitavate mikroobidega. Mikroobid elavad hambakatu sees. Hambakatt on valkjas puderjas mass, mis esmajärjekorras koguneb igeme äärde ja hammaste vahele. Kui hambakattu piisavalt hästi ja sageli ei eemaldata, tekitavad mikroobid igemekoes põletiku. Tekib gingiviit. Kui gingiviit jääb ravimata, võib sellest edasi areneda parodontiit."

Millised on parodontiidi sümptomid?

"Inimene tunneb igemepõletiku ära selle järgi, et esineb igemete veritsus. Veritsus tekib enamasti hambaid pestes või hambavahesid niiditades. Veritsus võib esineda aga ka tugevat toitu süües või isegi spontaanselt. Lisaks veritsusele võib inimene tunda suus halba maitset. Teised inimesed tunnevad ebameeldivat spetsiifilist lõhna. Selline lõhn tekib mikroobide elutegevuse käigus ja seetõttu ei kao ka peale hammaste pesu.

Põletikus ige on värvilt punane või lillakas. Tavaliselt esineb ka turse. Võib esineda mädaeritust igemetaskust. Esineda võib hambakivi, mis oma olemuselt on mineraliseerunud hambakatt. Hambakivi soodustab hambakatu kogunemist ja sellega seoses põletiku süvenemist.

Kaugelearenenud parodontiidi korral on sümptomiteks veel hammaste liikuvus ja igeme taandumine. Hambad võivad oma kohalt nihkuda, hammaste vahele tekivad vahed. Liikuvus võib viia hamba iseenesliku eemaldumiseni.

Mõnikord kulgeb parodontiit ka varjatult ehk igemete vaatlusel nähtavaid põletikutunnuseid pole ja veritsus puudub. Haiguse võib avastada juhuslikult röntgenpildi pealt, kuid sagedamini pöördub inimene arsti juurde kuna märkab hammaste liikuvust. Selliselt avastatud haigus võib olla kulgenud väga kaugele ja mõnikord pole suure liikuvusega hambaid enam võimalik säilitada."

Millal tuleks sellega arsti juurde pöörduda?

"Hambaarsti või suuhügienisti poole tuleks pöörduda, kui esineb ükskõik milline eelpoolmainitud sümptomitest. Gingiviidi raviga peaks hakkama saama iga hambaarst ja suuhügienist. Kuid alati, kui arst näeb, et probleem on tõsisem on tal võimalus suunata inimene edasi igemehaiguste eriarsti ehk parodontoloogi juurde."

Mis soodustab selle tõve teket?

"Kõikidel inimestel ei pruugi spetsiifiliste mikroobide olemasolul gingiviidist parodontiiti areneda. On leitud, et osad inimesed on parodontiidi tekkele vastuvõtlikumad kui teised, oma rolli mängib siin geneetika ja inimese immuunsüsteem.

Tähtsad on kaasuvad haigused, kahjulikud harjumused ja suuhügieeniharjumused. Kuna organism on tervik, mõjutavad üldhaigused suuõõnetervist ja vastupidi. Üldhaigustest mõjutab parodontiiti kõige rohkem diabeet. Kahjulikest harjumustest on olulisim suitsetamine. Suitsetajatel kulgeb parodontiit tihti varjatult, kuna nikotiin ahendab igemekoe veresooni, siis veritsust sageli pole ja probleem jääb õigeaegselt avastamata. Nii diabeet kui suitsetamine raskendavad igemekoe paranemist  ja haiguse retsidiveerumine on sagedasem. Kõige rohkem soodustab parodontiidi teket aga mitterahuldav suuhügieen."

Kui levinud on parodontiit eestlaste seas? Kui hästi seda tõbe teatakse?

"Parodontiiti võib haigestuda igas eas, kuigi noortel esineb seda harvem. Enamasti on alla 20-aastastel tegemist gingiviidiga, kuid aeg-ajalt vajavad parodontiidi ravi ka teismelised. Mida nooremas eas parodontiit tekib, seda agressiivsemalt ta enamasti kulgeb.

Igemehaigused, sealhulgas parodontiit, on inimeste seas väga levinud. Tundub, et teadlikkus hakkab tõusma ja inimesed pöörduvad parodontoloogi poole ka ise, ilma hambaarsti suunamiseta. Kahjuks kohtab vahel ka seda suhtumist, et arst võttis kivi ära ja nüüd hambad liiguvad. Paljude jaoks on uudiseks, et hambavahesid tuleb regulaarselt puhastada ja mitte ainult toiduosakeste eemaldamise, vaid mikroobide eemaldamise pärast. Sageli ei julgeta kergesti veritsema hakkavat iget hambaharjaga puudutada. Kui aga hambaid harjatakse selliselt, et iget üldse ei puudutata, jääb igemeäärne hambapind mustaks ja mikroobid sinna alles ning põletik järjest süveneb. Tundub, et inimesed vajavad rohkem hammaste harjamise ja hambavahede puhastamise tehnika õpetust."