Keha

Hädas liigestega: artroos ehk liigesekulumus areneb aegamisi (5)

Silja Paavle, 3. mai 2017 15:23
Foto: Vida Press
Tänapäevane  elustiil on mitmes mõttes süüdi selles, et kogu maailmas vaevlevad miljonid inimesed liigesehaiguste käes. Paljud inimesed on füüsiliselt väheaktiivsed ja ülekaalulised ning toituvad ebatervislikult. Kõik see põhjustab ülekoormust, mistõttu liigesed aja jooksul kuluvad ning tekib (osteo)artroos.

"Artroos on kõige levimum liigesehaigus, mida esineb keskmiselt 12% elanikkonnast," räägib proviisor Peeter Villako. Ta toob välja, et USA-s põeb artroosi 27 miljonit ja Ühendkuningriikides 8 miljonit inimest.

Samal teemal

Kõige sagedamini esineb artroosi tema sõnul suurvarvaste ja sõrmede liigestes ning lülisamba liigestes, kuid kõige suuremaid tervisemuresid põhjustab see puusa- ja põlveliigeses. Peeter Villako sõnul võib see tõbi arenema hakata juba 40.–50. eluaastatel, 70-aastastel inimestel on artrootilisi muutusi rohkel kui 85%-l. "Kuna elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv," nendib proviisor, et aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem ka tehisliigeste paigaldamise lõikusi.

Kuidas artroos tekib?

Artroos on Peeter Villako sõnul krooniline degeneratiivne liigeshaigus, mille põhjuseks on kõhre järkjärguline hävimine. "Liigesekulumuse ohutegurid on kõrgem vanus, raske füüsiline töö või liigeseid tugevalt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus," loetleb ta.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. "Kõhr on kude, mis katab liigeses luupindu ning on tervena sile ja läikiv. Terve kõhr võimaldab liigeses sujuvat ja valutut liikuvust," räägib Villako lisades, et kõhre kulumise ja aeglustunud uuenemise tõttu kaotab see oma sileda pinna ning hakkab narmendama, lagunema ja õhenema. See toob kaasa kõhre elastsuse vähenemise ning puhverdavate omaduste halvenemise. "Artroosi korral võib lisaks kõhre kahjustusele tekkida ka liigesesisene põletik, mis põhjustab täiendavaid kannatusi ja kiirendab liigeskõhre kulumist veelgi," nendib proviisor. Põletik avaldub intensiivse valuna.

Artroosi arenedes tekivad liigenduvate luude servadesse tema sõnul uue luu väljakasved või nagad. "Täiendav luukude moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust," märgib Villako.

Kuidas artroosi ära tunda?

Osteoartroosi tavaline sümptom on liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist (niinimetatud stardivalu) ning pärast suuremat koormust (koormusjärgne valu). Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed.

"Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat," räägib Peeter Villako, et liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad tema sõnul sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. "Arst paneb osteoartroosi diagnoosi haigustunnuste ja röntgenipiltide alusel," märgib proviisor.

"Artrootilisi kahjustusi on võimalik edasi lükata või vähendada, kui järgida elustiili, mis tagab liigeste ja eriti kõhre ainevahetusele vajaliku keskkonna ja ei vigasta kõhre," räägib Villako.

Selleks, et liigesekõhred jääksid terveks, tuleb tema soovitusel hoolitseda selle eest, et nad saaksid piisavalt vajalikke toitaineid ning ei tekiks vedelikupuudust. "Liigestesõbralik toit sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante ning piisavas koguses valke," kõneleb ta ja toob välja, et liigeste tervist toetavate toiduainete loetellu kuuluvad küüslauk, sibul, porru, avokaado, mandlid, õun, banaan, ananass, oliiviõli, paprika, lehtkapsas ja ingver.

Liigeste tervise huvides soovitab proviisor toidus vältida liiga rasvast liha, nisujahutooteid, maiustusi ja valget riisi. "Transrasvu ja konservante sisaldavatest ning liigsoolastest toitudest loobumine on hädavajalik mitte ainult liigeste vaid kogu organismi tervise seisukohalt," rõhutab Villako.

Kõhrede vedelikuvajaduse katmiseks tuleb juua rohkelt vett ning vältida aineid, mis organismist vett välja viivad, eriti alkoholi ja kofeiini. Liigestele on kindlasti abiks ka suitsetamisest loobumine. Kõhre tervisele on kasulik regulaarne liikumine, mis liigeseid üle ei koorma: kepikõnd, ujumine, jooga või jalgrattasõit.

Liigeskõhre tervise säilitamiseks tuleks Peeter Villako sõnul kindlasti vältida ülekaalu, mis on liigeskulumuse tekke olulisemaks põhjuseks. Parem on ka vältida selliseid spordialasid, millega kaasnevad sagedased põrked ja pöörded (nt pallimängud). "Samas on vajalik tegelda üldtugevdava treeninguga," rõhutab ta, sest treeningu puudumisel tekivad lihaspinged ja valupunktid, mis sunnivad liigeseid valesti kasutama.

Milline on artroosi ravi?

Peeter Villako nendib, et tõhusat ravimeetodit, mis mõjutaks otseselt artroosi tekkepõhjuseid, veel ei ole. "Seetõttu on artroosi ravi suunatud eelkõige valu leevendamisele, liigese liikuvuse parandamisele ja liigeskõhre kahjustuse pidurdamisele," kostab ta.

Artroos ei ole lõplikult väljaravitav kuid ometi saab inimene ise palju ära teha, et haiguse arengut pidurdada. Üheks võimaluseks on pidev liigessõbralik ja lihaseid tugevdav võimlemine.

Valu on organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on takistada kahjustuse levimist. "Näiteks põletuse korral tõmbab inimene käe instinktiivselt kuumast esemest eemale tugeva valu tõttu," räägib ta. Artroosi korral on tegemist kroonilise valuga, mis leevendub liigesele rahu andes. Seetõttu sunnib valu liigest mitte liigutama ja tekib liigese liikuvuse vähenemine, mis võib viia kontraktuuri ehk püsiva liigesjäikuse tekkeni. "Seetõttu tuleb valust tõhusalt ja kiirelt vabaneda," rõhutab Villako.

Valuvaigistite tarvitamise eesmärgiks artroosi puhul on maha suruda sümptomeid: leevendada valu ja pidurdada põletikku. Suukaudne valuravi on alati individuaalne ja lähtub iga inimese ja haiguse eripärast. "Arvestada tuleb nii vaevuste iseloomu kui ka kaasuvaid haigusi ja teisi kasutatavaid ravimeid," sõnab ta ja tuletab meelde, et üks olulisemaid põhimõtteid tänapäevases meditsiinis on see, et valu ei pea kannatama. "Kui valu põhjus on teada, saab valu leevendada," rõhutab ta.

Villako räägib, et nii käsimüügi- kui ka retseptiravimite hulka kuuluvaid valuvaigisteid tuleb võtta täpselt arsti soovituste järgi. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (nt ibuprofeen, diklofenak) kasutamisel tuleb meeles pidada, et nende ravimite pikaajaline või suurtes annustes sissevõtmine võib kahjustada seedeelundeid. Paratsetamoolil ei ole küll nii ränka mõju seedetraktile, kuid suurtes annustes kahjustab ta maksa. "Selle tõttu ei tohi kunagi ületada neid ravimiannuseid, mida arst on soovitanud," hoiatab proviisor.

Lisaks suukaudsele ravile võib kasutada ka paikseid vahendeid – erinevaid toimeaineid sisaldavaid plaastreid, salvie, kreeme või geele. Nahale kantavad põletikuvastased ravimid on üldiselt ohutud ja aitavad algselt valu vastu hästi, kuid nende toime on lühiajaline. "Meeles peab pidama, et soojendavaid salve turses liigesele määrida ei tohi, sest need võivad põletikku veelgi süvendada," õpetab Villako.