Keha

Kuidas ennetada ja ravida kuiva nahka? (2)

Silja Paavle, 4. mai 2017, 10:35
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuiv nahk on levinud seisund, mis on tingitud vedelikupuudusest naha kõige pindmises kihis. Selle esinemistõenäosust ei saa kuidagi siduda inimese sooga, küll aga võib öelda, et vanemad inimesed on sellest rohkem mõjutatud. Seda põhjusel, et vanemaealiste nahas leidub vähem naturaalset niiskust.

Nahakuivus võib esineda küllaltki leebe ajutise seisundina, mis kestab paar päeva või nädalat. Samas võib mõnele inimesele saada kuivast nahast tõsine ja pikaajaline probleem. Kuiva naha kõige levinumateks sümptomiteks on ebamugavust põhjustav pingul või sügelev, aga ka punaselaiguline ja lõhenenud nahk.

Samal teemal

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul mõjutavad naha kuivust õhus leiduv veeaur ja õhuniiskus. Seega on oluliseks seda vaevust mõjutavaks teguriks ilm. „Näiteks külm või kuiv õhk ja talvine ilm koos sellega kaasneva aktiivse ruumide kütmisega, mis omakorda õhku kuivatab, võivad märkimisväärselt nahakuivust eskaleerida. Samuti võib nahakuivus vaevata nende elukutsete esindajaid, kelle töö eeldab sagedast käte pesu või desinfitseerimist. Samas võib kuiv nahk olla ka mõnede ravimite kõrvalmõju,“ selgitab proviisor.

Naha pealiskiht koosneb tavapäraselt rasvadest (lipiididest) ja proteiinidest. Lipiidid aitavad kaitsta nahka vedelikukaotuse eest. Triinu Entsik-Grünberg märgib, et kui rasva komponendid nahast kaovad, kaotab nahk oma kaitsekihi ja vedelikukadu on kerge tekkima. „Kui nahk on kuiv, muutub see tundlikuks ja suureneb löövete ja nahalõhede esinemise tõenäosus. Kuiv nahk võib olla väliselt märkamatu seisund, aga see võib väljenduda ka nahana, millel on kuiv pulbrisarnane välimus. Kuiv nahk, mille ravimisele ei pöörata tähelepanu, võib ärrituda ja väljenduda nahalööbena,“ nimetab Südameapteegi peaproviisor.

Kuiva naha põhjused

Kuiva naha põhjustajaid võib lahterdada välisteks ja sisesteks teguriteks. Välised tegurid on kõige levinumad ja nende mõju on võimalik küllalt lihtsalt kõrvaldada. Välisteks faktoriteks on juba varem mainitud liiga sage või kuuma veega pesemine, desinfitseerivate vahendite kasutamine, külm temperatuur ja madal õhuniiskus. Entsik-Grünbergi sõnul võivad sisesteks teguriteks olla üleüldine tervislik seisund, vanus, geenid ja pärilikkus, aga ka juba põetud haigused nagu näiteks atoopiline dermatiit. „Kui esineb häireid kilpnäärme töös, kujutab see endast soodumust kuivale nahale,“ sõnab ta.

Lisaks eelnimetatud teguritele võivad naha kuivust soodustada ka konkreetsele nahatüübile mittesobiva nahaniisutaja kasutamine. Samuti võivad seda põhjustada mõned riidetööstuses kasutatavad materjalid nagu näiteks vill ja sünteetiised kangad, mis võivad olla ärritajateks ning seeläbi süvendada nahakuivust. „Ravimitest võivad kuiva nahka põhjustada vererõhu, kolesterooli, allergia ja akne ravimid. Samas võib nahakuivus olla ka märk mõnest muust vaevusest – dermatiidi, psoriaasi, diabeedi, kilpnäärmeprobleemide, aga ka toiteainepuuduse. Need on kõik seisundid, mis võivad põhjustada nahakuivust,“ tähendab Südameapteegi proviisor.

Kehaosadest kannatavad nahakuivuse all kõige sagedamini käsivarred, küünarnukid,  labakäed, sääred ja labajalad. Samas esineb seda sageli ka kõhul, pahkluudel ja jalataldadel. Naha kuivuse süvenedes ilmuvad nahka praod ja lõhed.

Kuiva naha puhul on kõige ärritavamaks tundeks naha sügelemine. Kui sellele kiusatusele järgi anda,  võib lõppkokkuvõttes nahk pakseneda, aga samas võivad nahale ilmuda ka väikesed punased punnid, mille katki sügamisel on nahk avatud infektsioonidele.

Triinu Entsik-Grünberg märgib, et kuiva nahka on tavapäraselt küllalti lihtne diagnoosida – piisab arsti välisest vaatlusest. „Keerukamatel juhtudel tuleb tähelepanu pöörata patsiendi eale, pärilikkusele ja kasutatavatele ravimitele ning otsida abi ka nahabiopsiast, mis annab lõpliku kinnituse diagnoosile. Apteekides on võimalik teostada ka nahadiagnostikat, et määrata kindlaks konkreetne nahatüüp ja vastavalt tulemusele saab nõu, milliseid nahahooldustooteid kasutada,“ annab proviisor nõu.

Kuna enamjaolt on kuiv nahk põhjustatud välistest teguritest, on ka kõige tõhusamad vahendid selle vastu välispidised. Südameapteegi peaproviisor nendib, et kõige parema ennetava toime annavad nahka niisutavate ning pehmendavate  kreemide ning õlide kasutamine. „Probleemi ilmnemisel mõjuvad kõige paremini paksud ja rasvased kreemid, kuiva kehahoolduseks on väga head ka apteekides müüdavad baaskreemid. Kindlasti peaks vältima liiga sagedast pesemist ja liiga kuuma veega dušši all või vannis käimist,“ jagab Entsik-Grünberg näpunäiteid kuiva naha hooldamiseks.

Pesemisel tasub valida kergetoimelisi vahendeid, sobivad ka spetsiaalsed dušiõlid. Võimalusel tuleks vältida antibakteriaalseid seepe ning tugevalõhnalisi deodorante. Peale pesu on soovitav nahaniisutajad kanda veel niiskele nahale. Naha tervisele sobiva keskkonna loomisel võib mõelda ka tänapäeval küllalt levinud õhuniisutajate hankimisele.

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg nendib, et nahakuivuse ravil on põhieesmärgiks peatada nahasügelus ja vedelikukaotus ning taastada naha tavapärane niiskus.

„Nahakuivuse põhjus, nagu juba ka eelnevalt mainitud, võib olla põhjustatud vitamiinide ja/või kiudainete puudusest. Kuiva naha puhul on heaks toetajaks nii A-, B- , D-kui ka E-vitamiinid. Samuti on heaks abimeheks oomega- 3- rasvhapete tarbimine ja kindlasti ei tohiks unustada piisavat vee joomist,“ juhendab proviisor.