Ärevus, unetus, või ärevus unetuse ees - kõik on omavahel seotud.Foto: PantherMedia / Scanpix
Toimetas Greete Kõrvits 12. mai 2017 19:32
Kuigi ärevus, depressioon ja unehäired käivad sageli käsikäes, on raske kindlaks teha, mis mida põhjustab ja milline neist sümptomitest hakkab inimest vaevama kõigepealt, kirjutavad Melbourne'i ülikooli teadlased oma uurimistöös. Kes on kunagi pidanud veetma unetu öö, teab täpselt, kui halvas tujus, turris ja negatiivsetele tunnetele vastuvõtlik järgmisel päeval ollakse.

Ajakirjas The Conversation kirjutatakse uuringust, et näiteks lapse- või teismeeas kõigepealt kogetud unetus võib olla märk hilisemast depressioonist (kuid mitte vastupidi, kus depressioonile järgneks unetus). Täiskasvanute puhul see siiski enamjaolt ei kehti, uni ja ärevus on omavahel seotud ja kumbki võib teisele eelneda.

Mis puudutab ärevust, siis leidsid teadlased, et erinevalt depressioonist kaasneb ärevusega sageli suur päevane väsimus. Tahaks teha lõuna-, siis pärastlõuna- ja lõpuks õhtuuinakut.

Öine muretsemine ja pinged, mida enne uinumist uuesti läbi elatakse, teevad magamajäämise raskeks. Une vähesus või vilets kvaliteet võimendavad jällegi päeval väsimust ja muudab omakorda ärevusele vastuvõtlikumaks. 

Une- ja ärevushäirete korral soovitavad teadlased otsida abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. Tõsi on ka see, et kui inimene on kogenud nii depressiooni kui unetust, siis võivad uneprobleemid ka masenduse tagasi tuua.