Lapsed

Märt Avandi: "Mida rohkem lastega haiglas tegeleda, seda tõhusam on nende ravi" (1)

Silja Paavle, 16. mai 2017, 13:41
Äsja avatud mängutuba toob haiglaravil viibivate laste päevadesse lusti ja võimaluse eakaaslastega suhelda.  Reigo Teervalt
"Mida rohkem lastega haiglas tegeleda, seda rõõmsamad nad on. Rõõmsat last on aga kergem ravida ja ravi on ka tõhusam," kinnitasid eile Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogiaosakonnas vähihaigetele lastele mõeldud mängutoa avamisel ühest suust nii vähihaigete laste vanemad kui ka tohtrid.

Mida rohkem lastega haiglas tegeleda, seda rõõmsamad nad on. Rõõmsat last on aga kergem ravida ja ravi on ka tõhusam.  Reigo Teervalt

Just seepärast otsustasid Kalevi kommivabrik ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit korraldada heategevuskampaania "Ole kah käpp!" ning sellest kogunenud rahaga ehitada rõõmsa mängutoa Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogiaosakonda. "Mängutuba on lastele sama oluline ja tähtis osa ravist kui ravimid ise. Teadjad räägivad ja ka minu enda kogemus ütleb, et mida rohkem lastega haiglas tegeleda, seda tõhusam on ka nende ravi," kostis Märt Avandi lisades, et ideaalis võiks mängutuba olla igas haigla osakonnas, kus lapsi ravitakse.

"Mängutuba on lastele sama oluline ja tähtis osa ravist kui ravimid ise," on kogenud Märt Avandi, kes avas mängutoa koos tütar Helmiga. Tema kõrval hoiab linti onkoloog Ain Kaare. Reigo Teervalt

Samal teemal

Eile avatud päikeselise mängutoa üle rõõmustas ka Eesti  Vähihaigete Laste Vanemate Liitu kuuluv Reet Marits, kelle tütreke on haigusest paranenud ning käib praegu vaid järelravil. Tema tütar ei soovinud oma nime ajalehes näha, küll aga sikutas ema varrukast ja uuris, kas nad võiksid ka vahel uude mängutuppa meisterdama tulla.

Piiga võitles vähktõvega 2,5 aastat. Maritsa sõnul on kõige olulisem asi, mida laps lisaks ravile haiglas vajab, hea tuju. "Meil oli tuju ülevalhoidmisega vahel raskusi. Paar korda käis küll dr Kloun rõõmustamas, samuti haiglaõpetaja ja vahel sai teistega ka kitsukeses mängunurgas mängida," meenutab ta. Varem said lapsed nimelt mängida külaliste vastuvõtunurka sisse seatud mängunurgas. "Vähihaigetel lastele on aga ka mängides alatasa tilgutid kaasas, mõnikord ka kaks. Nii ei jäänud mängimiseks palju ruumi," märkis ta. Maritsa sõnul ohustavad vähihaigeid lapsi külg-külje kõrval teistega koos tegutsedes ka kõikvõimalikud viirused.

Eile avatud päikeselise mängutoa üle rõõmustas ka Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu kuuluv Reet Marits, kelle tütreke on haigusest paranenud ning käib praegu vaid järelravil. Reigo Teervalt

Lisaks annab uus võimalus Maritsa sõnul võimaluse omavahel suhelda ka vähihaigete laste vanematele ning end korrakski lapse põetamise kõrvalt lõdvaks lasta. Ning see on väga oluline. "Kui laps on äsja diagnoosi saanud, siis annab teise sama diagnoosiga lapse nägemine jõudu ja usku, et ravil on mõju. Teistest vanematest on palju tuge," kinnitab ta ja soovitab kõigil vanematel, kes peaksid oma lapse vähktõvega kokku puutuma, Eesti  Vähihaigete Laste Vanemate Liidust abi otsida.

Maritski märgib, et kõige olulisem asi, mida vähihaige laps lisaks ravile vajab, on hea tuju ja võimalus teiste lastega suhelda. "Ravi ajal on nad sageli pikki nädalaid haiglas, kuskil käia ei saa ja nii kipuvad nende sotsiaalsed suhted kannatama," selgitas ta.

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloog Ain Kaare nentis, et vähihaigeid lapsi on olnud läbi aegade ja neid on ka edaspidi. "Et vähktõbi oleks laste seas sagedasem kui varem, öelda ei saa. Küll aga saab öelda, et klassikalisi õpperaamatu haigusi on vähemaks jäänud, rohkem on keerulisemaid haigusjuhte, mida näeme elus esimest korda," sõnas ta.

Kui paljusid lapsi see keeruline tõbi ohustab, et saa tema sõnul kindlalt öelda. Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogiaosakonnas on lastele mõeldud viis palatit, mille kõik kohad pole igapäevaselt hõivatud. Eile oli seal ravil kaks, kuid tuleb ette ka päevi, kui ühekorraga on haiglas kaheksa last.

Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloog Ain Kaare Reigo Teervalt

Millised on vähihaigete laste mured?

Märt Avandi toob välja selle, et vähihaigete laste vanemate majanduslik toimetulek osutub üsna tõenäoliselt keeruliseks. "Meil on sotsiaalsed garantiid kehvakesed. Kui lapsevanem on lapsega koos haiglas, ei saa ta reeglina selle kõrvalt tööl käia. Nii raskused tekivad," kurvastas ta.

Ain Kaare lisas, et arsti pilguga vaadates on vähihaige lapse elu maru kurb. "Nad saavad õudsalt vara täiskasvanuks!" tähendas ta. Hematoloog on täheldanud, et vähihaigete laste mured on hoopis teised kui nende eakaaslastel. "Mõnikord on nad haiglas, mis tähendab piiratud ruumi, kuude kaupa. Selline olukord on raske täiskasvanulegi," märkis arst, kinnitades samuti, et äsja avatud mängutuba, mis lastele rohkem eakaaslastega seltsi ja ka tegevust pakub, aitab seda muret veidigi leevendada.

Äsja avatud mängutuba toob haiglaravil viibivate laste päevadesse lusti ja võimaluse eakaaslastega suhelda.  Reigo Teervalt

"Rõõmsat ja positiivset last on kergem ravida kui nutvat. Täiskasvanutega on ju samuti. Alati on oluline, et rõõm ja elutahe säiliksid," kinnitas ta.

Ning varsti saavad rõõmustada ka Tallinna lastehaigla onko-hematoloogia osakonnas ravil käivad lapsed. Ka sinna rajatakse sama heategevuskampaaniaga kogutud raha eest mängutuba.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee