Lapsed

Õigete toitumisharjumuste kujundamiseks tuleb õigeid valikuid teha maast-madalast (1)

Liisa Laanest, 23. mai 2017 15:00
Foto: Vida Press
Selleks, et kasvatada õigete toitumisharjumustega lapsi, tuleb teadlikke valikuid teha juba siis, kui beebi hakkab saama lisatoitu.

Nii mõnigi lapsevanem kipub imikule  maitsete maailma tutvustamisega kiirustama ja võib seeläbi lapsele karuteene osutadateha: tekivad allergiad ja toidutalumatused.

Samal teemal

Toitumisnõustaja ja koolitaja Triin Muiste ütleb, et laps võiks lisatoitu hakata saama salates kuuendast elukuust –- selle ajani võiks põhitoiduks olla rinnapiim. Nõustaja möönab, et alati on erandeid ja vahel võib alustada ka varem – näiteks kui beebi põhitoit on olnud rinnapiimaasendaja, tehakse lisatoiduga enamasti algust juba enne kuuendat elukuud. Sellised otsused tuleb alati teha lapsest lähtuvalt ning nõu tasuks pidada ka arstiga.

Lisatoiduks on laps üldjuhul valmis siis, kui ta toidust selgelt huvitub, suudab istuda süles sirge seljaga ja tema keele motoorika on piisav.

“Lisatoiduga alustamiseks sobivad köögiviljad: suvikõrvits, kõrvits, lillkapsas, brokoli, porgand. Oluline on ühe toiduainega harjutada esmalt seitsme päeva kaupa, hiljem uute toitudega kolm kuni neli  päeva,” juhendab Muiste. Kui köögiviljade maitse on juba tuttav, võib liikuda edasi puuviljade, näiteks õunte ja pirnide, aga ka marjade (nt mustikad) juurde.

“Liha ja kala hakatakse lapsele andma siis, kui ta on juba harjunud lisatoitu saama –- need on nimelt üsna raskesti seeditavad,” ütleb Muiste. "Munakollast võib beebi esimest korda süüa kaheksandal elukuul, munavalget alles esimese eluaasta lõpus, sest muna on väga tugev allergeen ning varem võib lapse organismil olla raske sellega toime tulla."

Muna pole aga sugugi ainus toiduaine, millesse tuleks ettevaatusega suhtuda. “Ülearu vara ei soovitata liiga vara alustada näiteks lehmapiimaga, mis võib põhjustada allergiat ja talumatust. Liiga varajane liha andmine, ilma köögiviljadega harjutamata, võib põhjustadakaasa tuua kõhukinnisuste. Samuti ei tohi lapse toit olla soolane, magus ega vürtsikas,” räägib Muiste.

Kui midagi läheb valesti ja lapsel tekib toidu vastusuhtes allergialine reaktsioon, näiteks lähevad põsed lähevad karedaks, ei ole vaja kohe meelt heita. “Soovitan lisatoiduga alustamisel pidada lapse toidupäevikut –- siis saab kergesti jaole, milline toit võis probleemi tekitada ja selle kohe menüüst välja jätta," juhendab Muiste.  "Mõni aeg oleks siis hea pakkuda lapsele taas vaid rinnapiima. Kui paistab, et probleem ei kao või süveneb, siis tuleks kindlasti arsti poole pöörduda."

Kahtlusalune toiduaine tuleks esialgu menüüst välja lülitada nädalaks ja siis uuesti katsetada – kui probleem tagasi tuleb, võiks pidada juba  pikema vahe. Mingil juhul pole mõistlik allergiat tekitanud toiduainega vahet pidamata jätkata lootuses, et küll laps harjub, hoiatab Muiste – nii võib allergia või talumatus kujuneda eluaegseks.

Samal teemal

17.09.2017
Toitumisekspert: sügisel kasuta rohkem soojendavaid toite ja vürtse
07.05.2017
Raseduse ajal ei tohiks juua suhkruvabasid karastusjooke
30.04.2017
Miks tekib isu soolase toidu järele?
22.04.2017
Lapse toiduvalikud kujundab kodu