Teadlased on ammustest aegadest rääkinud, et uneaja ja elukvaliteedi vahel on tihe seos. Need, kes saavad öösel piisavalt und, on ka päeval õnnelikumad. Aga pikalt on vaieldud selle üle, kui palju ikkagi on piisavalt?
Hiljutises uuringuga vastati sellele küsimusele. Selgus, et need küsitluses osalenud, kes pidasid end väga õnnelikuks, magasid täpselt seitse tundi ja kuus minutit. Enamasti õnnelikuna end määratlenud inimesed magasid kuus minutit vähem. Kuus tundi ja 54 minutit maganud inimesed ütlesid, et on natuke õnnelikud. Seega mõjutab isegi paariminutiline uni inimese heaolu, kirjutab The Sun.
"Lühem uneaeg kui kuus tundi ja 48 minutit tähendas täielikku õnnetunde puudumist suhetes, pidevat muretsemist ja ei tükikestki tänutunnet," on kirjas 2000 osalejaga uuringu raportis. Uuringu tellis üks Kanada päritolu madratsitootja.
Uuringust selgus ka, et suur osa naisi ei maga nii kvaliteetset und kui mehed. Oluline roll on ka vanusel. Noorematel kui 25 aastastel ei ole une kestvus õnnetundega üldse seotud.
Vallalised inimesed magavad märksa rohkem kui need, kes on suhtes, ning lahutatud inimesed kõige vähem.
Piisava ja kvaliteetse une tagab vastajate sõnul mediteerimine või pesemine enne voodisse heitmist. Vähest und seostatakse aga videomängudega ja töötamisega.
Brighami ja sealse naistehaigla teadlaste sõnul on kõige olulisem hoopis rutiin ja regulaarsus. Inimesed, kes lähevad igal õhtul samal ajal magama, on palju tervemad ja edukamad kui juhuslikul ajal uinujad.
Tulemusteni jõuti Harvardi ülikooli 61 tudengi unepäevikuid analüüsides. Nendel tudengitel, kelle igapäevane puhkamismuster polnud ühesugune, olid märksa madalamad hinded. Nad kippusid ka äratuskella edasi lükkama selmet voodist kohe püsti tõusta ning neil oli raskusi ka uinumisega. Viimast põhjustab korrapäratu melatoniini tootmine kehas. Melatoniin on hormoon, mis tekitab unisuse tunnet.
Kommentaarid