Eesti Patsientide Liit: uus hambaravihüvitis toob kaasa kehvema kvaliteedi ja järjekorrad (14)

Kuna täiskasvanute hambaravilepingu on haigekassaga sõlminud 546 praksisest vaid 51, on paratamatu, et hüvitist soovivad inimesed peavad oma hambaarsti vahetama. Tihti kodust kaugel asuva uue arsti juures on aga ees ootamas pikk järjekord. Patsientide esindajaid teeb murelikuks just rasedate, väikelaste emade, pensionäride ja puuetega inimeste olukord, kes  vajavad hüvitist enam, kuid see võib jääda kättesaamatuks.

Uuenduse nõrgim koht on hind, millega haigekassa hambaarstilt teenust ostab. „Praegust hinnakirja vaadates jääb mulje, et hambaid tuleks parandada poolikult, mis toob patsiendile hiljem kaasa lisakulusid,“ sõnas Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu. Näiteks tuleb hinnastamisest välja, et vana plommi eemaldamiseks ja kaariese puhastamiseks enne hambaauku täidise panekut pole üldse vahendeid ette nähtud. „Sisuliselt on tegemist sama olukorraga, kui inimene jätab põhjakõrbenud poti pesemata ja siis imestab, miks toit ei tule nii hea, kui peaks,“ toob Tammepuu absurdsust ilmestava näite.

„Riigil ja ametnikel oleks pidanud ohutuli süttima juba selle peale, kui enamik hambaravipraksiseid keeldus pakutud tingimustel lepingut sõlmimast,“ lausus Tammepuu. „Selle asemel, et mõistlikke lahendusi leida, näitas riik toorest jõudu, seades liiga madalate teenusehindade kehtestamisega ohtu ravi kvaliteedi,“ lisas Tammepuu. 

Sotsiaalministeeriumi väide, et eraldatud kuue miljoni euro eest saab osutada rohkem teenuseid, on iseenesest korrektne. „Kuid me ei saa kuidagi heaks kiita, kui kvantiteet tuleb kvaliteedi ja inimeste tervise ning rahakoti arvelt,“ sõnas Tammepuu. „Esimene samm olukorra stabiliseerimisel oleks kiire vigade parandus ning otsus, mille alusel saaks raha inimesega kaasas käia. Nii jääksid ära tarbetud kannatused ja tõkked arsti juurde pääsemisel,“ lisas ta.