Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsendi Janika Kõrva sõnul vajab Eestis paremat korraldust ägeda insuldiga patsientide koondamine haiglatesse, kus on ööpäevaringne valmisolek trombe lõhustavaks raviks.Foto: SILLE ANNUK
Uudised
4. juuli 2017, 14:15

Eesti insuldipatsiente peaks ravima pidevalt trombilõhustamisravi pakkuvais haiglates (1)

5. - 6. juulini toimub Tallinnas rahvusvaheline nõupidamine, mille fookuses on insult. Kitsamalt kõneldakse, kuidas oleks võimalik osutada ühetaolist hea kvaliteediga abi kõikidele patsientidele.

Insult on raske, püsivaid terviserikkeid ja surma põhjustav haigus. Aastas diagnoositakse maailmas keskmiselt 15 miljonit uut insuldijuhtu, Eestis ligikaudu 4500. Kergemad insuldivormid jäävad aga sageli küllaldase tähelepanuta.

„Kuigi Eestis on juba praegu kasutusel kõik uued tõenduspõhised ravimeetodid, mille kättesaadavuse osas oleme esimeste hulgas Euroopas, vajab paremat korraldust ägeda insuldiga patsientide koondamine haiglatesse, kus on ööpäevaringne valmisolek trombe lõhustavaks raviks ja luua spetsiaalsed nn insuldiüksused, “ tõdes kohtumise sisuprogrammi eest vastutav Tartu ülikooli närvikliiniku dotsent Janika Kõrv. Insuldi tervisenäitajate ja ravi kvaliteedi kestvaks monitoorimiseks tuleb luua riiklik insuldiregister.  Need teemad on aktuaalsed ka mujal, eeskätt Ida-Euroopas ning leiavad nõupidamisel kindlasti käsitlemist.

Üritusele õla alla pannud Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on just õed need, kes puutuvad vahetult kokku insuldipatsientidega olles patsiendile ja tema lähedastele toeks kogu tervenemis- ja taastumisprotsessis.  „Spetsiaalse väljaõppe läbinud õed teevad Eesti insuldipatsientidega imetlusväärset tööd," kinnitas Kannus.

Vähem on ühiskonnas mõeldud ennetavatele faktoritele ja sootuks vähem teadvustatud, et inimese suutervis mõjutab väga paljus kogu tema üldtervist. „Tänaseks on tõestatud tugev seos suutervise, eriti igemehaiguste ning südame ja veresoonkonna haiguste vahel,“ ütles Eesti Hambaarstide Liidu liige, hambaarstlike erialade põhinõunik Eestis CDO Taavo Seedre. „Hambaarstide ülesanne on teavitada ühiskonda ja võidelda selle eest, et inimesed ei suhtuks hambaarsti ainult kui kalli raha eest „särava naeratuse“ loojasse. Õigeaegne hoolitsus suutervise eest aitab meil oluliselt vähendada hilisemaid kulutusi, mis on suunatud südame- ja veresoonkonna haiguste ravile,“ lisas Seedre.

„Insult, selle ennetamine, ravi ja hilisem taastusprotsess on kokku üheks suureks tervishoiukorralduslikuks väljakutseks kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis,“ kinnitas kolmapäeval algava kohtumise üks peakorraldajatest, terviseameti tervishoiuvaldkonna peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe.  „See on peamiseks põhjuseks, miks võeti just insult Eesti Euroopa Nõukogu eesistumismaa perioodi raames juhtivate arstiabi, õenduse ja hambaravi valdkonna poliitikat kujundavate ja rakendavate ametnike töökoosoleku põhiteemaks,“ ütles Kaljumäe.

Nõupidamisele esinema kutsud eksperdid annavad põhjaliku ülevaate praegusest insuldiravi korraldusest Euroopas koos asjakohaste soovitustega tervisepoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, et saavutada üldeesmärk – ühetaoline  hea kvaliteediga abi kõikidele  abivajajatele. 

Nõupidamisel esinevad ettekannetega eksperdid Maailma Tervise Organisatsioonist, Euroopa Insuldi Organisatsioonist, Euroopa Insuldi Alliansist – patsiendiühingute katusorganisatsioonist, Euroopa Aju Nõukogust, lisaks insuldi valdkonna juhtivad spetsialistid Eestist.

Üritust korraldavad ühiselt Terviseamet, Eesti Õdede Liit ja Eesti Hambaarstide  Liit.