Psühhoaktiivsete ainete kasutamine
Tänapäeval kasutatakse nikotiini üha vähem, aga siiski tasuks üle korrata, et sigarettidest loobumine aitab depressiooni paremini taltsutada kui antidepressandid. Alkohol on depressant ja ka enamikul elustiilinarkootikumidest on pikaajalise kasutamise puhul vaimsele tervisele negatiivsed mõjud.
Liiga palju internetis ja sotsiaalmeedias olemine
Nii tekib teatav sissepoole fookus (isegi, kui sul on palju Facebooki sõpru, ära unusta, et need sõprused toimuvad valdavalt sinu enda peas). Ja selline fookus on seotud depressiooni kõrgemate tasemetega. Netiporno vaatamine toob aga kaasa selle, et vaadatavad inimesed (enamasti naised) muutuvad kaubaks. Inimeste kaubastamine ei lase tekkida ja toimida normaalsetel suhetel. Normaalsed inimsuhted on aga vaimsele tervisele head.
Liigne laua taga istumine
Depressioonitaset tõstab ka see, kui teed liiga vähe rohelisi ja siniseid harjutusi. Ehk oled liiga palju töölaua taga ning liiga vähe looduses ja vees.
Perfektsionism
Mehed kalduvad üha enam tundma vajadust pidevalt hea välja näha ja kõigiga suheldes üle esinema. Liiga kõrged ootused sisaldavad ka suuri ootusi õnnele ning see toob iroonilisel moel kaasa väiksema rahulduse olemasolevast või saadavast. Vaimsele tervisele halb.
Usk, et asjad võivad meid paremaks teha
Telerist näeb väga vähe reklaame, mis ei ütleks meile, et kui ostame sülearvuti või tahvli, siis muutub paremaks meie tunne selle suhtes, milline me päev on olnud või kes me oleme. Mehed on loomu poolest üsna kõvad kogujad. Aga ka rikkaimatel meestel ei näi superautod, jahid või isiklikud pargid kuidagi ülihead vaimset tervist garanteerivat. Meenutame Michael Jacksonit. Hoopiski inimesed teevad meid paremaks – kui meil on nendega head suhted.
Kohene rahuldus
Hoopis viivitusega rahuldus on meie jaoks hea. Pikemas perspektiivis on meie vaimsele, emotsionaalsele, füüsilisele ja isegi rahalisele tervisele kasulik, kui suudame õppida rahuldust ootama, mitte ei nõua seda nüüd ja kohe.
Ülestimuleerimine
Veedad palju aega kärarikastes ja aktiivse tegevusega paikades, muutud (mitte tingimata teadlikult) ülestimuleerituks ja hüperaktiivseks. Selline ärevus võib tekitada sõltuvust, aga meie aju vajab ka vaikset aega enesepeegelduseks. Hüperaktiivsus ei tähenda tingimata, et sul ka rohkem energiat on ja nii on lihtne läbi põleda.
X-faktori efekt
Keskendud "oma unistuste täitmisele" ning paigutad kõik oma pingutused ja püüdlused ühteainsasse suurde projekti. Nii riskime sellega, et kaotame oskuse hinnata pikaajalist pühendumist, oskuste vaiksele arendamisele keskenduvat elustiili ja püüdleme hoopiski ühe suure auhinna poole. Nii väheneb elu järjepidevus, tekivad ebarealistlikud ettekujutused ning sageli on tulemuseks läbikukkumine, mis viib meid ülevoolava masenduseni.
Mitterääkimine
"Peame rääkima" on sõnad, mis ajavad meestele sageli hirmu peale, aga asjadest rääkimine tõesti on vaimsele tervisele kasulik. Enamik mehi on süüdi selles, et nad ei räägi oma probleemidest piisavalt, näiteks ei lähe muredega arsti juurde sama kiiresti kui naised. Vaid võtavad millegi katkiolekut kui nõrkuse märki. Kõigile inimestele rääkimine tingimata ei sobi, aga üldjoontes on palju parem anda inimestele teada, kui sa abi vajad, selmet lasta füüsilistel ja emotsionaalsetel probleemidel kuhjuda.
Kommentaarid