Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
13. september 2017, 10:10

Hääl kipub kähedaks? Niisuta häälepaelu! (1)

Kuigi iga inimese hääles on teatud eripärane kõla, ei ole see iga päev täpselt ühesugune – proviisor Jaan Jänese sõnul mõjutavad häält nii meeleolu kui ka tervislik seisund. Mida teha, et säiliks hääle tervis?

Algatuseks selgitab proviisor Jaan Jänes hääle tekkimise protsessi. Tehniliselt võib tema sõnul öelda, et hääl on tõepoolest vaid õhuvool, mida vormitakse ja muudetakse selliselt, et tekib heli. Seejuures etendab olulist rolli kõrisõlm, mis asub hinge- ja söögitoru ühenduskohas. See väike elund on peaaegu täielikult kaetud limaskestaga ja varustatud kahe häälepaelaga.

„Tavalises olukorras on häälepaelad tihedalt suletuna teineteise kõrval. Kõneledes nad avanevad ja hakkavad õhuvoolu mõjul vibreerima,“ räägib Jaan Jänes. Häälepaelad võivad vibreerida mitusada korda sekundis.

Sellisel viisil tekivad helilised häälikud. Et häälikutest saaksid sõnad, liigub õhk kõrisõlmest edasi suhu, ninna ja neelu. Üheskoos moodustavad nad hääleaparaadi, kus häälepaelte tekitatud helid muutuvad tugevamaks ja selgemaks.

Miks hääl muutub kähedaks?

„Meie hääleaparaati ehk suu- ja kurgupiirkonda katab limaskest. Limaskest hoiab suu ja kurgu niiske ja on ühtlasi meie kaitsesüsteem, mis takistab haigusetekitajatel, tolmul ja teistel kahjulikel ainetel organismi tungida,“ räägib proviisor. Külmetushaiguste korral suu- ja kurgu limaskest kahjustub – limaskestad on turses, punetavad ja on põletikulised. See viib hääleaparaadi tasakaalust välja ja tekib häälekähedus.

„Sama juhtub inimestega, kes peavad igapäevaselt palju rääkima - neelulimaskesta kattev ja kaitsev õhuke sekreedikiht kaob, limaskest muutub üha kuivemaks ja ärritub,“ märgib ta.

Jaan Jänese sõnul on omavahel tihedas seoses ka hääl ja psüühika.

„Kehas paiknevad lihased ja närvid reageerivad hingelistele läbielamistele,“ täpsustab ta. See tähendab, et rõõm või ärevus avalduvad keha teatud pinges – hääle kõrgus tõuseb. Hingelise madalseisu korral juhtub vastupidi - terve lihaskond lõdveneb ja sellega koos muutub ka hääl madalamaks ja jõuetumaks.

Samas võivad hääle kähedust põhjustada ka limaskesti ärritavad välismõjud.

„Näiteks neil inimestel, kes puutuvad kokku selliste ärritajatega nagu gaasid, mürgised aurud, peentolm või muud saasteained,“ sõnab Jaan Jänes. Mida suurem on saastekoormus, seda tõenäolisemalt põhjustab see limaskesta ärritust. Ning midagi pole teha – sarnane mõju on ka sigaretisuitsul.

Samas nendib proviisor, et häälekäheduse sümptomite vallandumiseks ei pea tingimata olema tegemist tervist kahjustavate ainetega.

„Sageli piisab viibimisest liiga kuiva õhuga ruumis,“ ütleb Jaan Jänes, et kõlava hääle tekkel ja säilitamisel ongi seega otsustava tähtsusega niiskuskiht, mis katab kogu kurgupiirkonna limaskesta ja mis ei tohi sealt kaduda.