Veerenni Tervisekeskuse Südameapteegi asejuhataja Pärtel Relve sõnul saab kraadiklaasid laias laastus kaheks jagada: klassikalisteks- ja elektroonilisteks ehk digitaalseteks kraadiklaasideks.
Traditsioonilise kraadiklaasina on inimesed harjunud käsitlema elavhõbedaga täidetud termomeetrit, mis purunemisel on mürgine. „Tänapäeval kasutatakse traditsioonilises kraadiklaasis elavhõbeda asemel galliumi, indiumi ja tina segu, mis on kasutajale selle purunemisel ohutu,“ selgitab Relve.
Sellise palavikku mõõtva vahendi miinuseks on aga see, et temperatuuri langedes läheb näit küllaltki keeruliselt alla. „Seetõttu peaks pärast kehatemperatuuri mõõtmist selle näidu kohe uuesti alla lööma, mitte ootama ajani, mil uuesti kraadida on vaja,“ jagab proviisor praktilist nõu.
Elektrooniliste kraadiklaaside valik on apteekides väga lai- erinevad tootjad pakuvad erinevaid võimalusi. Relve näitab mitmesuguse suurusega elektroonilisi kraadiklaase ning toob võrdluse ühe aspektina välja erinevate otstega digitaalsed kraadiklaasid.
„Võimalik on valida nii jäiga kui painduva otsaga elektroonilise kraadiklaasi vahel. Painduvat võiksid selle turvalisuse tõttu eelistada lapsevanemad, kel vaja väikelaste temperatuuri kontrollida,“ ta. „Samuti tasub tähele panna seda, et kullast imitatsiooniga elektroonilise kraadiklaasi ots põhjustab selle kasutajale vähem allergilist reaktsiooni,“ nendib Relve.
Traditsiooniliste ja elektrooniliste kraadiklaaside suur erinevus seisneb tootjapoolses garantiis, mis sõltuvalt tootjast on 2-3 aastat. „Elektroonilise kraadiklaasi vahetab tootja kohe uue vastu, samas traditsioonilise puhul on see keerulisem,“ märgib proviisor.
Kraadiklaasi valides peaks silmas pidama ka kehatemperatuuri mõõtmisele kuluvat aega. „Traditsioonilise kraadiklaasi puhul on minimaalne kraadimise aeg 4 minutit, kuigi mina soovitan kraadiklaasi all hoida kaks korda nii kaua. Võimalusel võiks see aeg olla vähemalt 10 minutit kindlasti, et mõõtmise tulemus oleks võimalikult täpne,“ ütleb Pärtel Relve. Digitaalne termomeeter annab tulemuse juba mõne minutiga.
Lisaks niinimetatud traditsioonilisele ja elektroonilisele kraadiklaasile on võimalik valida ka laseriga distantsilt temperatuuri mõõtvat kraadiklaasi. „See annab tulemuse mõne sekundiga ja on samuti väga mugav imikute ja laste puhul, kes paigal olemist liigselt ei harrasta,“ sõnab proviisor. Lisaks on olemas ka kraadiklaasid, mis võimaldavad temperatuuri mõõta kõrvast ja on seetõttu sobilikud taaskord beebidele.
Apteegist leiab ka selliseid kehatemperatuuri mõõta võimaldavaid abivahendeid, mis kleepeka kujul asetatakse lastele otsmikule ja mida kasutatakse temperatuuri järjepidevaks jälgimiseks. Ühe mõõtjaga saab mõõta 1 kord ja 48 tundi järjest ning see näitab nelja numbrit: 37, 38, 39, 40.
Ühe praktilise juhisena soovitab proviisor alati kontrollida, kas soetatav digitaalne termomeetri pakendisse on lisatud vajalikud patareid. „Kuigi enamik tootjaid lisavad patareid kohe alguses kraadiklaasi, tasub see siiski alati sobivat kraadiklaasi valides üle kontrollida, et kodus ebameeldiv üllatus ei ootaks,“ rõhutab Pärtel Relve.
Kolm kasulikku nõksu õigesti kraadimiseks
* Enne kraadimist loe kindlasti läbi uue termomeetri kasutusjuhend, sest erinevatest kohtadest mõõtes loetakse palavikuks erinevat kehatemperatuuri. Kaenla alt mõõtes algab palavik 37,4st, laubalt mõõtes 37,5st, suust mõõtes 37,5st, pärasoolest mõõtes 38,1st ja kõrvast mõõtes 37,6st kraadist.
* Tasub meeles pidada, et õuest tulles ei tohiks kohe temperatuuri mõõta, vähemalt pool tundi võiks oodata. Samuti peaks kraadimisega ootama 20–30 minutit pärast suitsetamist, kuuma või külma vedeliku tarbimist, vanniskäimist.
* Kraadides kasuta õiget tehnikat: näiteks kaenla alt mõõtes peab kraadiklaas olema korralikult kaenlalohus nahaga kontaktis ja nahk peaks olema kuiv.
Kui liigesed valutavad siis ei saa ka klaasist termomeetrit alla lüüa.
Jääb ainult vana rahvatarkus: "Kui kaenla alla pandud peldikupaber pruuniks läheb on keha temperatuur üle 140C".