Täide levik on haripunktis sügisel ehk siis, kui lapsed lähevad kooli ja lasteaeda – peadpidi koos mängides levib täinakkus kiirelt.
Peataid.com leheküljel kirjutatakse, et kuigi täitõbi ehk pedikuloos tundub kuuluvat möödunud sajandisse, on viimastel aastatel taas täheldatud peatäide nakkuse esinemissageduse suurenemist. Ja seejuures ei vali täi inimesi ei rahvuse ega majandusliku olukorra järgi - nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.
Põhjused: kliima soojenemine ja resistentsus ravimitele
Enim ollakse täidega hädas siiski lastekollektiivides, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on tihti mürades ja mängides peadpidi koos ning vahetavad omavahel mütse, patsikumme ja juukseharju. Kõige sagedamini esinebki täitõbe 3-11 aastastel lastel.
Täitõve esinemissageduse suurenemise üheks põhjuseks peetakse globaalset kliima soojenemist: lumevaesed talved ja vihmased ilmad sunnivad lapsi rohkem aega toas veetma, rohkem ollakse peadpidi koos. See soodustab täide levikut.
Teine põhjus, miks peatäidega nakatumiste arv suureneb on see, et ravimitega kohanenud täid ei hukku enam.
Täitõve kohta on liikvel ka hulgaliselt müüte. Näiteks on arvamus, et täid tekivad mustusest, ekslik. Täinakkus võib tekkida ka piinlikku puhtust armastaval inimesel. Ka ei vasta tõele, et täid hüppavad, lendavad või et täisid levitavad koduloomad. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega.
Millal täitõbe kahtlustada?
Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkonna sügelemine. Kui juuksed lahku lükata ja neid peanaha lähedalt vaadata, on näha juuste küljes valkjaid tinge. Tavaliselt kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
Juba 15 000 aastat inimestele meelehärmi tekitavate täide ravimeetodiks on aegade jooksul olnud väga erinevaid viise. Kuni 1940-date aastateni põhines peatäide ravi täide ja tingude mehaanilisel eemaldamisel peast, siis jõudsid turule sünteetilised, täi närvisüsteemi halvavad ravimid. Need püsisid pea 60 aastat, kuid viimastel aastakümnetel on tänu laialdasele kasutusele suurenenud peatäide vastupanu närvisüsteemi halvavate ravimite suhtes - täid on muutunud ravimite suhtes resistentseks ja enam ei hukku.
Uued ravimid lastele sobivamad
See on uurijaid pannud otsima uusi lahendusi, eesmärgiga vältida resistentsuse teket ning tagada toote maksimaalne ohutus inimestele - enamik patsientidest on ju lapsed, kes on mürkide suhtes tunduvalt vastuvõtlikumad kui täiskasvanud.
Viimane uudis täitõve ravis on dimetikooni sisaldavad ravimid. Neis sisalduv dimetikoon on silikoonõli, millel on pindaktiivsed omadused: juustesse pihustatud aine tungib tänu oma füüsikalistele omadustele täi hingamissüsteemi, tõrjub sealt õhu välja ja lämmatab täi. Ühtlasi blokeerib dimetikoon ka tingude ehk täimunade hingeavad, takistades seeläbi muna koorumist ja arenemist peatäiks. Kuna dimetikooni toime on füüsikaline, ei ole ka ohtu, et täid sellega kohaneksid ja ei alluks ravile.
Pärast pihustatava ravimi kasutamist tasub juuksed siiski läbi kammida peenepiilise täikammiga, et eemaldada surnud täid ja nende munad. Ning tähelepanu tasub pöörata ka riiete-mööbli puhastamisele.
Ning meeles tasub pidada - täiravi nõuab kannatlikkust ja järjepidevust.
Kommentaarid