Terviseuudised

Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon saab perearstide kohta kaebusi varasemast sagedamini (4)

Toimetas Silja Paavle, 22. september 2017 11:00
Ruth KaldaFoto: LAURI KULPSOO
Kui 2015. aastal kaevati tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile perearstide peale seitsmel korral, siis mullu 23 korral, rääkis tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni liige prof Ruth Kalda perearstide seltsi aastakonverentsil.

Ruth Kalda tutvustas perearstide seltsi aastakonverentsil tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni tööd, vahendab meditsiiniportaal Med24. Komisjon loodi 1995. aastal, selle koosseisus on 18 liiget. Sinna kuuluvad sisehaiguste, kirurgia, sünnitusabi, günekoloogia, onkoloogia, psühhiaatria jt eksperdid, õenduse, patsiendiõiguse ekspert, sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna esindaja, haigekassa ja terviseameti esindaja. 

Samal teemal

"Komisjoni otsus ei anna kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega sea kohustusi," rääkis Kalda. "Kedagi süüdi ei mõisteta, see käib teiste instantside kaudu. Patsient või kaebaja saab otsuse ja ise otsustab, mida sellega peale hakkab. Enamik jääb sellega rahule," sõnas Kalda.

Näiteks 2012. aastal sai TKE kokku 132 kaebust, millest 25 osas tuvastati mingi viga või probleem. 2016. aastal olid need arvud aga 147 ja 24. Mullu laekus kõige rohkem kaebusi hambaarstide (34) ja perearstide (23) kohta. Kusjuures aasta varem oli perearstide suhtes ainult 7 kaebust.

"Perearstide suhtes on kaebused sagenenud. Käesoleva aasta 9 kuuga paistab, et see aasta tuleb sarnane varasemaga," ütles Kalda.

Taotlusi võivad esitada patsiendid, patsientide esindusühing, advokaadibüroo ning ka terviseamet võib suunata kaebuse menetlemiseks. Samuti võivad pöörduda politsei ja tervishoiuteenuse pakkujad.

Kaebuste esitamise peamisteks põhjusteks on mittemõistmine ja liiga kõrged ootused, solvumine ja pahameel.

"Kõige enam tekib probleeme vastastikkusest mittemõistmisest ja patsiendi liiga kõrgetest ootustest," ütles Kalda. "Solvumist ja pahameelt näeme päris sageli."
Komisjon uurib, kas info, mida esitatakse on tõene. Kõikide osapoolte argumente tuleb vaagida. Tuleb selgitada välja, kas info on esitatud neutraalselt.

Peamised põhjused, miks just perearstide peale kaevatakse, on kehv suhtlemine. Samas komisjon suhtlemisprobleeme ei menetle. Veel kaevatakse selle üle, et patsientidele ei ole selgitatud ravitaktikat ega seda, mida ravi endaga kaasa toob.

"Palju konflikte sünnib sellest, et erinevad arstid annavad erinevaid soovitusi," lisas Kalda. 

Sagenenud on mootorsõiduki juhtimisõiguse jaoks tehtud ebasoodsa arstliku otsuste vaidlustamine. Vahel pöördub maanteeamet peale õnnestust komisjoni poole, et selgitada, miks inimesel, kel olid need ja need terviseprobleemid, lubati arsti poolt autot juhtida.

Kalda tõi välja probleemid, mida TKE on tuvastanud. Sageli on komisjoni jõudnud juhtudel arstide sissekanded digiloos lakoonilised, teostatud tegevusest ja ravist ei ole võimalik aru saada. Tegelikult peaksid sissekanded olema korrektsed, andma ammendava ülevaate, mida ja miks patsiendiga tehti ja miks selline otsus sündis.

Probleemiks on patsiendi kaebuste ja objektiivse leiu puudulik ja ebakorrektne dokumenteerimine. Paljudel juhtudel pole sissekannete mõttekäigust võimalik aru saada.

Head muljet ei jäta hilisemad juurdekirjutamised ja parandused digiloosse. Kusjuures seda on võimalik järgi vaadata, millal midagi on juurde või ülekirjutatud. "See on natuke kahtlane, isegi siis, kui sel on hea motiiv, näiteks, et selgitada," ütles Kalda.

"Mitmel puhul on esile tulnud, et puudulikult  esmased vajalikud uuringud on tehtud puudulikult ja seetõttu on diagnoosid hilinenud, kuigi need oli ilmsed," rääkis Kalda, tuues näiteks infarkti, pneumoonia ja ägeda kõhu.

Ka on probleemiks olnud, et ravi ei vasta heale kliinilisele tavale ja on isegi ette tulnud patsiendi soovi vastaselt raviteenuse osutamist.