Meeled

Kuidas pingelises töökeskkonnas vaimset tervist hoida? (3)

Toimetas Silja Paavle, 2. oktoober 2017, 16:35
Foto: PantherMedia / Scanpix
Soodsa töökeskkonna kujundamisel on üheks tähtsamaks teguriks hoolivus. See peab olema osa organisatsiooni kultuurist. Ilma hoolivuseta (ja tegudes, mitte ainult sõnades) on raske ellu viia mistahes tegevusi vaimse tervise hoidmiseks.

Advokaadibüroo DERLING ja portaal Peaasi.ee on kokku pannud meelespea, mida järgides on võimalik pingelises töökeskkonnas efektiivsemalt toime tulla. Soovitusi sõnastades on ennekõike mõeldud vaimse töö tegijatele, kuid enamus neist on abiks mistahes töökeskkonna kujundamisel.

Järgnevad soovitused aitavad pingelisi olukordi ennetada ja neis hakkama saada:

* Suhelge vahetult ja rääkige omavahel rohkem, võimalusel vältige IT vahendeid. Minge kohale, küsige kuidas kolleegil läheb ja püüdke saada sisulist vastust. Uurige, mis on kolleegi jaoks oluline ja kuidas seda üheskoos saavutada.

* Võtke asju huumoriga. See muudab töökeskkonna vabamaks ja on pingeliste olukordade jaoks ventiil.

* Olge sõbralikud ja ärge pingestage suhtlemist ilmaasjata. Hoiduge teravustest ning äkilisest reageerimisest. Enamasti lahtub suurem osa negatiivsetest emotsioonidest juba 1,5 minuti möödumisel. Arutage kolleegidega stressirohkeid olukordi ja nende vähendamise võimalusi.

* Liikuge rohkem – minge trepist jalgsi, tehke lõunaajal väike jalutuskäik, tulge bussist paar peatust varem maha. Istuva töö korral tõuske vähemalt korra tunni jooksul, jalutage ringi, sirutage ja tehke hingamisharjutusi.

* Pidage lugu digihügieenist. Tehke meedia- ja nutiseadmete paaste, kontrollige meile nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.

* Vältige halvustavat kõnepruuki vaimse tervise teemadel.

* Märgake ja pakkuge tuge, kui kellelgi on muresid või probleeme pikema aja vältel. Signaalid, mida tähele panna võivad olla järgmised:

- muutused meeleolus, aktiivsuse tasemes, käitumises, suhtlemises;

- muutused motiveerituses, keskendumises tööle, tähtaegadest kinnipidamise raskused, hilinemised, raskused tööajast kinni pidamisel;

- raskused otsustamisega, probleemide lahendamisega, tegevuse organiseerimisega;

- ärevus, endasse tõmbumine, ärrituvus, huvipuudus;

- muutunud söögiisu, suurenenud mõnuainete tarvitamine

* Kui tunnete, et olete ise hädas, ärge häbenege sellest rääkida.

* Vajadusel leidke usaldusisik, kellega oma muret jagada või kellest oleks abi oma mure vahendamisel ülemusele.

Samal teemal

13. märts 2018, 12:14
Suur osa depressioonitesti täitnutest mõlgutab enesetapumõtteid
9. november 2017, 14:44
Ohtlike keemiliste ainete töökeskkonna nõudeid karmistatakse
3. oktoober 2017, 12:42
Tänavune vaimse tervise kuu keskendub vaimse tervise hoidmisele töökohal
13. september 2017, 10:13
VAIMNE TERVIS: 5 nõuannet mehele