Erektsioonihäired ja ülekaal: valehäbi sunnib inimest ostma eluohtlikke võltsravimeid (9)

8. ja 9. novembril toimus Tallinnas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames konverents „Ilma võltsravimiteta on Euroopa ohutum“. Maailma Terviseorganisatsiooni (lühend WHO) hinnangul moodustavad võltsitud ravimid umbes 10 protsenti kogu maailma ravimiturust. Arenenud riikides pole asi nii jube, seal on võltsravimite osakaal umbes 1 protsent. Mõnel arengumaal võib võltsravimeid turul olla aga lausa kuni 70 protsenti kõigist ravimitest. Väga suur osa võltsingutest pärineb Aasiast.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk selgitab, et võltsitud ravim võib olla kasutu platseebo, aga ka eluohtlik mürk: „Võltsravimis võib toimeaine puududa, seda võib olla liiga vähe või liiga palju, see võib sisaldada ohtlikke aineid, mida pole pakendile märgitud, see võib olla aegunud ja puuduliku infoga.“ Võltsravim on järele tehtud, matkimaks ehtsat arstirohtu. Sageli on see peale vaadates originaaliga nii sarnane, et isegi kogenud apteeker ei oskaks neil vahet teha. Võltsravimiks loetakse ka seda, mille tegelik päritolu on varjatud või ravimiga seotud dokumendid võltsitud.

Peamiseks motivaatoriks võltsravimi ostul on valehäbi

„Kõik seaduslikud ehk tegevusloaga ravimi turustajad – tootja, hulgimüüja ja apteek – järgivad etteantud reegleid,“ selgitab Katrin Kiisk. Ja neid reegleid on palju, alates nõuetest ruumidele, kus ravimeid valmistatakse või hoiustatakse, personalile ja ka transpordile. Võltsravimi valmistaja segab oma soperdise kokku, nagu tahab ja transpordib seda oma äranägemise järgi. Võltsravimi tootja eesmärk ei ole tagada ravimi kvaliteet, toime ja ohutus patsiendi tervisele, vaid vältida ravimitega kaasnevaid rangeid kontrolle ja nõudeid ning muidugi ennekõike teenida tulu.

Võltsitakse kõike: valuvaigistitest vähiravimiteni. Väga levinud on võltsingud kaalu alandavate ja sugulist võimekust tõstvate ravimite seas. Need on delikaatsemat laadi probleemid, millega paljud ei julge arsti poole pöörduda. Petised kasutavad seda valehäbi aga usinasti ära. 

Võltsravimite üks peamisi müügikanaleid on internet, auto pagasnikus üle piiri neid tänapäeval eriti enam ei transpordita. Ravimi kasutaja jaoks on ahvatlev osta ravimeid veebilehtedelt, kus rohud on odavad, retsepti ei nõuta ja seejuures väidetakse, et ravimid on täiesti ohutud või looduslikud. Odavast hinnast pole patsiendile aga suurt abi, kui ravim sisaldab tegelikult vaid küpsetuspulbrit või vett.

Ohud on vaid kliki kaugusel

„Võltsravimi kasutaja ei oska arvestada võimalike ohtudega nagu kõrvaltoimed või koostoimed teiste ravimitega, sest toote koostis pole teada - sisu ei vasta ju sellele, mis pakendil kirjas,“ räägib Kiisk. „Tervisemure võib süveneda või haigus ravimata jääda, sest valeravimil puudub toimeaine või on seda liiga vähe. Võltsitud antibiootikumid võivad tekitada mikroorganismide resistentseid tüvesid ning tagajärjeks võib olla ravile allumatute ohtlike nakkuste levimine.“

Ta lisab, et WHO andmetel on üle 50 protsendi ehk üle poolte ebaseaduslikest internetimüügikohtadest ostetud ravimitest võltsitud.

Seega, internetist tervisemurele lahendust otsida ei tasu. Oma tervisest tuleb rääkida ikka arstide ja apteekritega. Hüpohondrikud, kes kardavad erinevate haiguste ja sümptomite pärast, võivad iseravimisega ja ehku peale netist ostetud ravimitega oma tervise päriselt vussi keerata. Ning kõik haigused ja haigussümptomid ei vajagi ravi ja ravimeid.

„Ainus viis võltsravimeid vältida on osta ravimid seaduslikust apteegist. Kontrollitud turustusahelas on ravimitootjatel ja turustajatel tegevusload ning ravimiametid kontrollivad ettevõtteid enne tegevusloa andmist ja kogu ettevõtte edasise tegevuse vältel,“ selgitab Kiisk.

„Internetiapteegist ostes kontrollige, kas apteek on seaduslik,“ rõhutab Kiisk. Kuidas seda teha? „Alates 2015. aasta juulist peavad kõik Euroopa Liidu internetiapteegid kasutama ühtset logo. Logole klõpsates avaneb apteegile tegevusloa andnud liikmesriigi ravimiameti veebileht internetiapteekide loeteluga. Ühendus internetiapteekide ja ravimiametite veebisaitide vahel on turvatud. Nii on tõendatud, et tegemist on selle riigi seadusliku apteegiga.“

Kuidas Eestis võltsingutega lood on?

Mis puudutab ebaseaduslikke käitlejaid, kes siiski vanamoodsalt suuri koguseid ravimeid üle piiri toovad, siis see on mõistagi keelatud ja selles kontekstis pole isegi oluline, kas ravimid on lisaks ka võltsitud või mitte. Toll konfiskeerib need, vajadusel sekkub ka Politsei- ja Piirivalveamet. Selliseid juhtumeid on Eestis aeg-ajalt ka olnud.

Müüa ei tohi mingeid kanaleid pidi ka ravimeid, mis on isiklikust ravikuurist üle jäänud.

Legaalse ravimi teekond tootjast patsiendini on siiski piisavalt pikk, et müügiahelasse võivad jõuda ka võltsravimid, Euroopas jääb see võimalus alla ühe protsendi. 2019. aasta veebruaris võetakse Euroliidus kasutusele ka uued turvameetmed: turvaelement retseptiravimitele ja nn rikkumisvastane seade (näiteks pakendile liimitud kleeps).

Tervisemuredest - kuitahes delikaatsetest - rääkimine oma arstiga on kõige õigem samm. Internetipetist ei huvita, kas sa tema laboris kokku keedetud mikstuuri või pesemata sõrmede vahel kokku veeretatud pilli tagajärjel elad või sured.