Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
9. november 2017, 10:15

KÜLMETUSVIIRUSTE HOOAEG ON KÄES: köhaliikide tundmine aitab leida õige ravi (1)

Köha on üks levinumaid tervisehädasid – peaaegu 70% inimestest esineb köha vähemalt kord aastas. Seepärast on äärmiselt oluline tunda köha erinevaid liike, see aitab valida köhale õiget liiki ravi.

 Köhimine on keha loomulik kaitsemehhanism, et hoida hingamisteed vabad. „Igaüks meist köhatab kergelt vähemalt üks või kaks korda päevas, et puhastada kurku ja hingamisteid,“ lausub proviisor Jaan Jänes. Köha ägenemine viitab aga terviseprobleemidele.

 „Millal on tarvis sellele tähelepanu ja mille suhtes peaks valvel olema? Millised on köha liigid? Kuidas neil vahet teha?“ on Jaan Jänese sõnul olulised küsimused, sest neile vastuse teadmine aitab köhale õige ravi valida.

 Kuidas köha tekib?

 Hingamisteede limaskest, alates kurgust kuni kopsu kaugemate soppideni on rikkalikult kaetud närvilõpmetega. „Nende ärrituse korral liiguvad närviimpulsid aju köhakeskusesse, kus vallandatakse perioodilised koordineeritud lihasliigutused - tekib köhahoog,“ selgitab proviisor, et seda nimetataksegi köharefleksiks: inimene hingab sisse õhku, kõri sulgub, jättes sissehingatud õhu kopsudesse lukku.

Järgmisena tõmbuvad kokku hingamisega seotud lihased, mis põhjustavad sel viisil rõhu suurenemise.

Ligikaudu 1,5 liitrit õhku surutakse Jaan Jänese selgitusel läbi taas avanenud häälepilu kopsudest välja kuni 80 km/h kiirusega, aidates eemaldada ärrituse või takistuse põhjuse, samuti väljub kuni 3000 väikest süljetilka.

 Jaan Jänese sõnul oleks hea teada, millist liiki köha meid kimbutab. „See teadmine aitab otsustada, mida edasi ette võtta ja otsustada ravivaliku üle,“ põhjendab ta ja toob välja köha erinevad liigid.

 Kuiv köha või ärritusköha on ilmselt sagedasem köha liik, mida põhjustab ülemiste hingamisteede ärritus. Kurgus kõditav köha on kõige tüütum, sest mõnikord ei aita köhimine üldse ärritajast vabaneda.

 Arstid nimetavad sellist kõditavat köha ka mitteproduktiivseks, sest selle köha korral on röga vähe või üldse mitte.

 Kuiva köha kõige tavalisemad põhjused on külmetushaigused või gripp. Köhaärritus võib tekkida ka allergiate korral. Õhus leiduvad ärritajad nagu suits, tolm ja kuiv külm õhk ärritavad samuti hingamisteid. Lisaks võivad kuiva köha tekitada kõrvetised ja osad kõrgvererõhuravimid.

 Kuiva köha ravi sõltub põhjusest, sest esmalt tuleb ravida põhihaigust. Külmetushaiguse või gripi tõttu tekkinud kuiva köha vastu saab abi ravimtaimedest. Kurguärritust leevendavad hästi paikse toimega ravimtaimed, eelkõige altee juure ekstrakt. Altees sisalduvad limaained moodustavad kurgu limaskestal kaitsekihi ja kurguärritus leeveneb.

 Lahtist köha, nagu nimigi viitab, iseloomustab iga köhahooga erituv röga, mistõttu nimetatakse sellist köha ka produktiivseks köhaks.

Ülemiste hingamisteede põletik põhjustab rohket limatootmist. Kui põletik on haaranud ka alumised hingamisteed - bronhid, siis toodetakse suuremas koguses bronhiaalsekreeti. Sekreedi kogunemisel vallandub köharefleks, et puhastada hingamisteed rögast. Lahtine köha võib olla hommikuti tugevam, sest magamise ajal köhib inimene vähem ning seetõttu on öö jooksul kogunenud rohkem sekreeti, mis tuleb pärast ärkamist välja köhida.

Lahtist köha põhjustavadki peamiselt külmetushaigused ja gripp. Sümptomid võivad avalduda juba nakatumise alguses ning ei pruugi kaduda veel pikka aega pärast haigusest vabanemist.

Lahtine köha võib viidata ka raskemale infektsioonile, nagu näiteks kopsupõletikule. Kiirelt tuleb otsida abi, kui rögas esineb verd, sellel on halb lõhn, kui tekib hingeldus, valu rinnus või palavik.

 Kui köha on tekkinud külmetushaiguse ajal, tasub vältida viibimist sigaretisuitsuses ruumis. Kerge füüsiline aktiivsus võib olla kasuks, nagu ka auru hingamine, mis aitab lima vedeldada ja lahtistada.

Sellise köha ravis on traditsiooniliselt kasutatud ravimtaimi, eelkõige aed-liivateed, mis vedeldab röga ja soodustab selle väljutamist.

 Psühhogeenne köha on mitteproduktiivne köha ja esineb harvem. Erinevalt teistest köha liikidest puuduvad sellel füüsilised ärritajad. Arst saab diagnoosida psühhogeense köha alles pärast kõigi muude põhjuste välistamist.

 Selline köha kipub tugevnema ärevuse või stressi korral ning paranema, kui stress väheneb. Mingil määral on see normaalse seisundi võimendumine, sest kerget närvilist köhatamist esineb kõigil. Teiseks omaduseks on, et magamise ajal psühhogeenset köha ei esine.

 Võtmesõnaks psühhogeense köha ravimisel on tegeleda stressi ja ärevuse põhjustega.

 Krooniliseks köhaks saab nimetada igat liiki köha, mis on kestnud täiskasvanutel üle kaheksa nädala või lastel üle nelja nädala.

 Kui selge ja põhjuseta köha püsib, tuleks pöörduda arsti poole. „On tähtis välja selgitada köha põhjus ning välistada tõsised haigused. See on eriti oluline, kui te olete suitsetaja või kui teie sugulastel on esinenud kopsuhaigusi, näiteks astmat,“ rõhutab Jaan Jänes.