HEA UUDIS: järgmisel aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ka 68 ja 69 aasta vanused naised (7)

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel – Eestis avastati 2014. aastal 728 uut rinnavähijuhtu ning haigestumine sellesse tasapisi tõuseb.

Kui seni kutsuti Eestis sõeluuringule 50 – 62 aasta vanuseid naisi üle-aastase intervalliga, siis Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised näevad ette skriinida naisi vähemalt kuni 69. eluaastani.

Sellest vajadusest rääkisid ka Eesti arstid juba aastaid ning sel kevadel moodustasid erialaspetsialistid töörühma, mille üks eesmärke oli rinnavähi sõeluuringu sihtgrupi laiendamine Euroopa juhistele vastavaks.

Täna toimuval vähiliidu teaduskonverentsil rõõmustas pikaaegne regionaalhaigla radioloogiakeskuse juht ning praegune Suurbritannia Ketterlingi haigla radioloogiatohter Maret Talk, et juba järgmisel aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ka 68- ja 69aastased naised.

Kaire Innos, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja sõnas, et sõeluuringu laiendamine võiks anda rinnavähi suremise langusesse suure efekti. Seda põhjusel, et nagu teistegi vähiliikide puhul, kasvab ka rinnavähki haigestumine kõrgemas eas. Rinnavähki on võimalik aga edukalt ravida, kui see avastatakse varajases staadiumis.

Maret Talk tõi välja, et 2018. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule seega naised sünniaastatega 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968. „Loodetavasti on 2019. aastal kaetud juba kogu 50 – 69 aasta vanuste sihtgrupp,“ sõnas Talk.

Maret Talk lisas, et rinnavähi varajasel avastamisel oleks siiski oluline tegeleda ka noorematega, sest üks viiest rinnavähi juhust diagnoositakse enne naise 50aastaseks saamist.

Murekohaks jäävad endiselt ka ravikindlustamata naised, kelle lisamine sõeluuringusse nõuaks aastas umbes 85 000 eurot lisaressursse.