Jaanuarist hakkab suurte ravimikuludega inimestele kehtima lisasoodustus (3)

Tervise Arengu Instituudi andmetel (2015) läheb kõigist tervishoiukuludest 38% ravimitele, sh ligi viiendik käsimüügi- ja retseptiravimitele, ning kolmandik hambaravile. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tõi 2014. aastal Eesti tervishoiusüsteemi kohta tehtud analüüsis välja, et ravimitele kulutavad rohkem just madalama sissetulekuga leibkonnad. Lisaravimihüvitise süsteemi muutmise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust just suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Kuidas hüvitist arvutatakse?

Lisaravimihüvitis kehtib soodusravimitele tehtud kulutuste puhul. See tähendab, et arvesse ei võeta kulutusi, mis on tehtud käsimüügi- ja retseptiravimitele, mis ei ole kaetud haigekassa soodustusega (ehk ei ole soodusravimid) või meditsiiniseadmetele.

Uuest aastast kehtima hakkava muudatuse järgi hakkab haigekassa 50% ulatuses hüvitama neid ravimitele tehtud kulutusi, mis jäävad vahemikku 100–300 eurot. Näiteks, kui inimene on kulutanud ravimitele 250 eurot (seda nimetame alussummaks), siis saadava hüvitise jaoks lahutame sellest summast maha 100 eurot, mis on hüvitise maksmise alampiir ja teeme arvutustehte 150 x 50% = 75 eurot. Üle 300 euro ulatuvate kulutuste puhul hüvitab haigekassa 90% ravimist. Näiteks, kui alussumma on 500 eurot, lahutame sellest  300 eurot ja teeme tehte 200 x 90% = 180 eurot.

Lisaravimihüvitist arvestatakse kalendriaastas kogunenud kulutuste alusel. See kujuneb kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summast, millest lahutatakse ravimile kehtestatud piirhinda või hinnakokkuleppe hinda ületav ehk välditav summa.

Peale lisaravimihüvitise süsteemi muutub 2018. aasta algusest ka n-ö retseptitasu. Varem oli see 100%, 90% ja 75% soodustuse korral 1,27 eurot ning 50% soodustuse korral 3,19 eurot ühe retsepti kohta. Alates 2018. aasta algusest on kõikide retseptide tasu 2,5 eurot.

Hüvitis aitab vähendada üle 100 000 inimese ravimikulutusi

Mida kõrgemad on kulutused ravimitele, seda suurem on lisaravimihüvitis. Näiteks, kui aastas kulub ravimitele kokku 110 eurot, siis on lisaravimihüvitis 5 eurot, 250 euro puhul 75 eurot ning 400 euro korral 190 eurot.

Näiteks 2. tüüpi diabeeti põdevale tööealisele inimesele, kellel on kõrgenenud vererõhk ja kõrge kolesterooli tase ning astma, kirjutatakse aastas 49 ravimiretsepti. Kõigi nende haiguste ravimeid hüvitab haigekassa 75% soodustusega. Selliste haigustega inimese kulu ravimitele võib aastas olla 467,12 eurot. Tänu uuele hüvitamise korrale on 2018. aastast soodusravimite ostmise korral kulu samale patsiendile aga 235,99 eurot aastas. Samade terviseprobleemidega pensionärile kompenseerib haigekassa ravimeid 90% soodustusega ning tema kulu on soodusravimeid ostes aastas 283,67 eurot. Uue korra järgi väheneb tema kulu 203,54 eurole aastas. Eestis on 110 000 inimest, kelle kulutusi lisaravimihüvitis aitab leevendada.

Lisainfo hüvitise taotlemise kohta haigekassa kodulehelt

Hüvitise õigust ja alussummat saab vaadata eesti.ee-st

 Alates 2018. aasta algusest on võimalik riigiportaalis eesti.ee vaadata kalendriaastas ravimite ostudest tekkinud alussummat, mis on lisaravimihüvitise maksmise alus. Kui alussumma ületab 100 eurot, siis on müüdud retseptidel näha ka lisaravimihüvitise summa, mille võrra apteegis suuremat soodustust saadi. Alussummat ja ravimihüvitise soodustust on võimalik küsida ka apteegist või vaadata apteegi ostutšekilt.