Viis levinud väärarvamust antibiootikumide kohta, mille võid kohe ära unustada

1.  Viirushaiguseid ei ravita antibiootikumidega

Levinuim müüt on see, et antibiootikumid on ohutud ja aitavad leevendada kõikvõimalikke terviseprobleeme. Tegelikult võimaldab liigne antibiootikumide tarbimine bakteritel toimeainetega kohaneda ning nende suhtes immuunseks muutuda. Seega – antibiootikume tohib tarvitada vaid arsti loal ja vastavalt arsti või apteekri nõuannetele. Kindlasti tohib antibiootikume tarvitada ainult see inimene, kellele arst on ravimi määranud. Ei tohi võtta naabrinaisel ülejäänud ravimit, lootuses temale see aitas!

Paljud pöörduvad arsti poole antibiootikumide saamiseks aga valedel põhjustel. 2015. aastal Terviseameti poolt tellitud uuringust ilmnes, et eestlased kasutavad antibiootikume enim neelupõletiku, köha, nohu, kurguvalu, bronhiidi, palaviku, hamba- ja igemepõletiku ja puukborrelioosi raviks. Tegelikult kasutatakse antibiootikume üksnes bakterite vastases võitluses. Antibiootikumide toime on kas bakterite paljunemist pärssiv (bakteriostaatiline) või baktereid surmav (bakteriotsiidne). Vahel sõltub see ka ravimi kontsentratsioonist, näiteks väikses kontsentratsioonis ravim pärsib, aga suures kontsentratsioonis ravim surmab baktereid. Levinud viirushaiguste korral antibiootikumid ei mõju, teinekord tekivad aga viirushaigustel põletikulised tüsistused, mida siiski ravitakse antibiootikumidega, aga rangelt arsti järelevalve all.

2. Antibiootikumide tarvitamise võib lõpetada, kui enesetunne paraneb

Sageli arvatakse, et antibiootikumide võtmise võib ära lõpetada siis, kui haigusnähud hakkavad taanduma. See on aga levinud müüt, mille uskumisel võivad olla väga valusad tagajärjed. Ettekirjutatud kuur tuleb lõpetada korrektselt, sest katkestatud ravikuuri tõttu ei pruugi bakterid täielikult hävineda ning tervisekaebus ei saa välja ravitud.

3.  Mida vähem antibiootikume võtta, seda parem.

Antibiootikumide liig -või väärkasutamise tagajärjel võib kujuneda välja antimikroobne resistentsus. Antimikroobse resistentsuse korral kaotavad antibiootikumid võime hävitada haigustekitavaid baktereid, mis loob soodsa pinnase erinevate antibiootikumidele allumatute bakterite tekkeks. Resistentsus tekib kui antibiootikumide annus on kas liiga madal või liiga kõrge võrreldes patsiendile näidustatud annusega, samuti liiga pika või liiga lühikese antibiootikumravi korral.

4.  Antibiootikumide kuur ei vaja lisatuge

Antibiootikumid hävitavad küll haigusetekitajat, kuid selle käigus kahjustuvad ja hävivad ka seedetraktis meile kasulikud laktobatsillid ja bifidobakterid. Et nõrgestatud soolemikrobioota taastada, on soovitav antibiootimikuurile probiootikume paralleelselt juurde võtta. Vahetult antibakteriaalse ravi ajaks sobib hästi Saccharomyces Boulardii, mis on olemuselt pärmseen ega hävine ravimi toimel.

5. Alkohol on antibiootikumide kuuri ajal keelatud

Tegelikult pole see alati reegel. Mõistagi ei tohi alkoholi liigtarvitada – see on ravimeid tarvitavatele inimestele, aga ka tervetele inimestele, kahtlemata ebasoovitatav. Mis puudutab antibiootikumide ja alkoholi koostoimeid, siis tuleb alati lugeda ravimiga kaasas käivat infolehte: eri antibiootikumidel on need erinevad. Infolehel on näiteks kirjas, kas võtta rohtu koos toiduga või mitte. Mõningate antibiootikumide manustamise ajal tuleb näiteks vältida piima või piimatoodete või alkoholi tarbimist. Miks? Koosmõjus alkoholiga võivad tekkida kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, peavalu, nahaõhetus aga ka hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Lisaks eelnevale võib alkoholi tarvitades kaotada antibiootikum oma toime või siis toime väheneb oluliselt ning tekib taas oht resistentsuseks.