HIRMUTAV TULEVIK: 2050. aastal võib antibiootikumiresistentsuse tõttu surra iga kolme sekundi jooksul üks inimene (5)

Andriukaitis ja Moedas märkisid, et antibiootikumiresistentsus on üks suurimaid terviseohte maailmas. "Arvestades 25 000 surmajuhtu aastas ning 1,5 miljardit eurot kahju tervishoiukuludena ja tootlikkuse vähenemise tõttu ELis, on enam kui kunagi varem vaja tõhusat teabevahetust. Kuid teadlikkuse suurendamisest üksi ei piisa, on vaja vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi, et kõik liikmesriigid jõuaksid valdkonna parima tasemele," seisab avalduses.

Ajal, kui resistentsus suureneb ka viimase valiku antibiootikumide, näiteks kolistiini suhtes, on meid ees ootamas hirmutav antibiootikumijärgne tulevik, kus võib puududa võimalus teha suuri kirurgilisi lõikusi, siirata elundeid või paigaldada edukalt implantaate, nagu tehispuusaliigeseid või südameklappe. 2050. aastaks võime olla olukorras, kus antimikroobikumiresistentsuse tõttu sureb iga kolme sekundi jooksul üks inimene ja see oleks vähist sagedam surmapõhjus.

Just sellise kujuteldamatu tuleviku vältimiseks esitasiti 29. juunil uus, antibiootikumiresistentsusevastane terviseühtsuse tegevuskava, mis põhineb ELi peaaegu kahekümne aasta pikkusel tööl nii inim- kui ka loomatervise valdkonnas ja milles arvestatakse eelmistest ELi meetmetest saadud õppetunde. Selle eesmärk on säilitada võimalus tõhusalt ravida infektsioone nii inimestel kui loomadel. 

Mõne meetme osas ollakse Euroopas juba märgatavalt edenenud. Näiteks võttis Euroopa Komisjon juunis vastu ELi suunised antimikroobikumide mõistliku kasutamise kohta inimtervishoius, septembris algatati Euroopa ühismeede antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastu ja selles osaleb 28 riiki ning viimasel kuul võtsid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet vastu teadusliku arvamuse, milles määrati kindlaks sellised indikaatorid nii inim- kui ka loomatervise valdkonna jaoks, millega saab mõõta liikmesriikide tegevuse tulemuslikkust.

Teadustandril tehakse ka edaspidi investeeringuid programmi Horisont 2020 raames, mille kaudu praegu rahastatavate projektide kogueelarve on kokku 350 miljonit eurot. Antimikroobikumiresistentsuse valdkonnale on järgmiseks kolmeks aastaks täiendavalt ette nähtud 200 miljonit eurot. Teadusuuringute valdkonnas toetub EL oma laiaulatuslikele rahvusvahelistele algatustele, nagu Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus ja ühise kavandamise algatus, ning jätkab tegevust antimikroobikumiresistentsust käsitleva tugevama, seotuma ning üleilmse ulatusega teaduskoostöö edendamisel.

Hiljem käesoleval aastal on innovatiivsete ravimite algatuse kaudu oodata selliste teadusuuringute konkursikutse välja kuulutamist, mis aitavad mõista diagnostika väärtust ning selgitada selle kasutuselevõtu tõkkeid. Sellega ühendatakse teadusringkondade, VKEde ja ravimitööstuse ekspertteadmised. Samuti laiendatakse innovatiivsete ravimite algatuse programmi „New Drugs for Bad Bugs“, mille kaudu on juba oluliselt investeeritud antimikroobikumiresistentsuse valdkonda.

Euroopa VKEd on innovatsiooni käivitajad antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas. Kahele VKEle antakse uue nakkushaiguste valdkonna rahastamisvahendi InnovFin Infectious Diseases, (InnovFin ID) kaudu uus tõuge uute antimikroobikumide ja alternatiivide väljatöötamiseks.

Peale selle on asiutatud ka terviseühtsuse võrgustiku, et luua liikmesriikide inim- ja loomatervise valdkonna ekspertide jaoks foorum, kus häid tavasid vahetada.

Samal ajal kui ELi ambitsioonikat tegevuskava rakendatakse, seisab ees palju tööd, et tagada kõigis ELi liikmesriikides ühesugused kõrgetasemelised normid ja edendada neid rahvusvahelisel tasandil. Kui praegune resistentsuse tase suureneb halvimate prognooside kohaselt 40 % võrra, võime eeldada, et 2050. aastaks põhjustab see 390 000 surmajuhtu Euroopas. "Saame antimikroobikumiresistentsust tõrjuda ja seda uuesti vähendada üksnes siis, kui teeme Euroopa tasandil ja rahvusvaheliselt koostööd," seisab avalduses.