Kas kõik omaette hoidvad inimesed on õnnetud?

Üksildus võib olla väga kurvameelne tunne, kuid mitte alati. Ühiskonnana oleme üksiolemist liiga vähe väärtustanud ja sellest teinud justkui mingi kolli, mida karta. Alati pole üksiolemine aga kurb. Psühholoogide sõnul võib introvertsed ja omaette hoidvad inimesed laias laastus kolmeks jaotada.

Esiteks häbelikud inimesed, kes ei oska ega julge teistele läheneda, kuigi võib-olla tahaksid. Teiseks antisotsiaalsed inimesed, kellele teised inimesed ei meeldi, nad väldivad teadlikult teistega suhtlemist. Ning kolmandaks inimesed, kellele meeldib üksi olla. Nemad saavad küll teistega suhtlemisel hakkama, kuid nad naudivad väga ka omaette olemist.

Esimesed kaks rühma introverte on sageli õnnetud ning kipuvad kalduma depressiivsusele. Sotsiaalsed olukorrad tekitavad neis ärevust ning esimese rühma puhul tekitab masendust suutmatus teistega suhelda.

Kuid inimesed, kes eelistavad üksiolekut mitte ujedusest või misantroopiast, on palju harvemini õnnetud ning suure tõenäosusega üsna loomingulised inimesed. Neile meeldivad teised inimesed ning nad järgivad filosoofiat, et ennekõike pead sa meeldima iseendale. Seega ei ole nad pikkadel üksi veedetud tundidel sugugi õnnetud või kibestunud. Esimesed kaks rühma introverte on uuringu väitel tegelikult lausa tunduvalt vähem loomingulised, samas kui omast tahtest üksi hoidvad inimesed armastavad lugeda, maalida, mõtiskleda ning muusikat kuulata. Kõik tegevused, mis tuju heaks teevad ja mõttetööd arendavad.