Töötervishoiuarst aitab tõsistele tõbedele varakult jaole saada (8)

„Kui perearsti juurde läheb inimene kindla terviseprobleemiga, siis töötervishoiuarst annab ülevaate organismi üldseisundist,“ lisab Toomas Põld. Liiatigi on paljude haigustega nii, et need ei anna endast varakult märku. Õigupoolest annavad, aga inimene ei oska neid märke ära tunda ning tema organism kohaneb, näiteks diabeedi sagedase nähu öise joomisega. „Sel puhul jõuab inimene arsti juurde enamasti alles siis, kui olukord on tõsine. Töötervishoiuarsti juures on võimalik sellistele seisunditele aga varakult jaole saada,“ märgib arst lisades, et praegusel hetkel on töötervishoiu kontroll ka ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll. Töötervishoiuarstilt saab ka hinnangu selle kohta, kas inimese organism sobib ühes või teises kohas töötamiseks, see omakorda aitab ennetada tööst põhjustatud ja tööga seotud haigusi. Kindlasti soovitab Toomas Põld töötervishoiuarsti külastada enne uue elualaga tegelema hakkamist või siis, kui eluaeg kontoris töötanud inimene plaanib ametisse asuda tootmisesse.

Toomas Põllu sõnul ütleb seadus, et töötervishoi arsti juures tuleb käia maksimaalselt iga kolme aasta tagant. Kuid need, kellel on krooniline haigus või kelle töö kätkeb endas tõsiseid riske, peavad töötervishoiuarsti külastama igal aastal. „Reeglina toimub kontroll iga kahe aasta tagant,“ märgib Qvalitase peaarst.

Seda, et inimestel on tervisega palju probleeme, kinnitab fakt, et igast kümnest patsiendist kaks saadetakse Qvalitase arstikeskuses lisauuringutele, et saada diagnoosile kinnitust.

Kõige enam teeb töötervishoiuarstidele muret see, et inimestel esineb järjest nooremas eas luu- ja lihaskonnahaiguseid. „Kui inimene on 40 aastane, on normaalne, et tal ilmneb keha kulumisest tingitud haiguseid ehk nägemis- ja kuulmisteravuslangus, pinged lihastes ja liigestes. Praegu on aga üha rohkem 20 aastaseid nende hädadega kimpus,“ märgib Põld. Lisaks kimbutavad üha rohkem ja üha nooremaid inimesi südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktorid ehk kõrge vererõhk ja kolesteroolitase ja ülekaalulisus.

Põhjuseks on siin kindlasti järjest istuvam elustiil. „Organism on inimesel laisk ja kui ta paigutatakse mugavatesse oludesse, siis keha ei näegi põhjust tööd teha,“ märgib Toomas Põld. Ta toob näiteks, et kui kontoritoolil istudes on lihased puhkeasendis, kuid pallil peavad nad pidevalt tööd tegema. Lisaks kipuvad inimesed sööma kergesti omastatavaid süsivesikuid ning kui inimene ei liigu, tõuseb ka ta kolesteroolitase. „Liigutamine aitab paljusid hädasid ära hoida!“ rõhutab töötervishoiuarst ja soovitab iga 50 – 55 minuti tagant teha viieminutilise pausi ning kõndida kasvõi koridoris edasi-tagasi.

Lihaspingete põhjustajaks peab Toomas Põld suuresti järjest levinumaid nutivahendeid, need koormavad ka silmi. Ning kuulmisteravuse langust soodustab levinud komme valju muusikat kõrvaklappidest kuulata.

Kehaliste hädade kõrval ei saa ära unustada ka tööstressi, kuigi seda on raske mõõta ning enamasti ei ole see seotud ainult tööga – ka kodused pinged tulevad inimesega tööle kaasa.

Õnneks, nagu märgib Toomas Põld, on üha rohkem tööandjaid oma töötajate tervise peale mõtlemas – suitsuruumid on ümber ehitatud treeningruumideks ning sportimisvõimalusi pakutakse ka majast väljaspool, mõned asutused pakuvad ka psühholoogiteenust.

See, ning ka tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning hea tava suuniste järgimine aitab ära hoida hulga kroonilisi tõbesid.