Hea nõu

TALVINE NAHAHOOLDUS: seebivabad dušigeelid ja tummised kreemid hoiavad nahka kuivamise eest 

Silja Paavle, 22. jaanuar 2018, 13:40
Foto: PantherMedia/Scanpix
Kui tekib tunne, nagu nahk oleks mitu numbrit väiksemaks jäänud, on see ilmne märk naha kuivusest. Et talvisel ajal ei suuda nahk ka öise puhkuse ajal taastuda, on just siis eriti oluline naha tõhus hooldus.

Kuiv nahk on levinud seisund, mis on tingitud vedelikupuudusest naha kõige pindmises kihis. Kuiva naha kõige levinumateks sümptomiteks on ebamugavust põhjustav pingul või sügelev, aga ka punaselaiguline ja lõhenenud nahk.

Samal teemal

Selle esinemistõenäosust ei saa kuidagi siduda inimese sooga, küll aga on vanemad inimesed on sellest rohkem mõjutatud. Seda põhjusel, et vanemaealiste nahas leidub vähem naturaalset niiskust.

Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünbergi sõnul mõjutavad naha kuivust õhus leiduv veeaur ja õhuniiskus. Seega on oluliseks seda vaevust mõjutavaks teguriks ilm. „Näiteks külm või kuiv õhk ja talvine ilm koos sellega kaasneva aktiivse ruumide kütmisega, mis omakorda õhku kuivatab, võivad märkimisväärselt nahakuivust eskaleerida. Samuti võib nahakuivus vaevata nende elukutsete esindajaid, kelle töö eeldab sagedast käte pesu või desinfitseerimist. Samas võib kuiv nahk olla ka mõnede ravimite kõrvalmõju,“ selgitab proviisor.

Et talvine ilm mõjub nahale eriti karmilt, on sel ajal eriti oluline õige nahahooldus. Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera sõnab, et kui reeglina on kehakreemi või ihupiima kasutamise eesmärk niiskuse säilitamine naha pindmistes kihtides, siis kuiva naha puhul soovitatakse toitvamaid kreeme, mis on konsistentsilt enamasti tummisemad ega imendu nahka nii kiiresti ja kergesti kui niisutajad.

„Kuna talvisel perioodil on nahk kuivem, siis soovitatakse kehahooldustooteid kasutada pärast vannis või duši all käimist. Nahakuivuse ennetamiseks võiks pesemiseks kasutada seebi asemel pehme toimega spetsiaalselt seebivabu dušigeele,“ õpetab ta. Ning talvel võiks keha naha säästmiseks koorida pehmemate koorijatega ning mitte üle ühe korra nädalas.

Käsi soovitab Astrid Sõmera sügistalvisel külmal perioodil kaitsta eelkõige kinnastega. „Käsi võiks kreemitada paar korda päevas ning soovitatavalt pärast käte pesemist ja enne õue minemist,“ sõnab ta. Lõhede ja pragude vältimiseks on Sõmera kinnitusel sobilikud glükoolhapet, piimhapet või uureat sisaldavad kätekreemid, mis pehmendavad nahka ja ennetavad probleeme. „Kui lõhed on juba tekkinud, tuleb abi otsida apteegist ning kasutada antibakteriaalseid või pantenooli sisaldavaid salve,“ soovitab ta.

Palju uuritakse, kas talvel tohib kasutada mitsellaarvett. „Mitsellaarvesi on uue põlvkonna mitmetoimeline puhastustoode, mis sobib hästi ka talvisel ajal kasutamiseks,“ kinnitab Sõmera lisades, et ka tavalised alkoholivabad näoveed on sobilikud kasutamiseks talvisel ajal. Küll aga soovitab ta vältida kareda veega näopuhastust ja seebiga pesemist – need panevad naha kihelema ning ketendama.

Talvel kipuvad pragunema ka huuled. Seda on Astrid Sõmera sõnul mõistlik ennekõike ennetada. „Huuli kaitseb nende värvimine, valida võiks pehme konsistentsiga huulepulga või segada kuiv huulevärv huulepalsamiga ning kanda see huultele pintsliga. Õrna nahaga huulte kaitsmiseks võiks kasutada talvel ka täiendavalt huulepalsamit või hügieenilist huulepulka,“ soovitab ta.