„Teatatud kõrvaltoimete iseloom ja teatiste väike arv näitavad, et HPV-vaktsiinid on ohutud,“ kinnitab Ott Laius RavimiametistFoto: PantherMedia/Scanpix
Keha
13. veebruar 2018, 00:33

Kui ohutu on HPV-vaktsiin? (16)

„Üle maailma on HPV-vaktsiini manustatud rohkem kui 270 miljonit doosi ning paratamatult esineb sellise hulga manustatud vaktsiini puhul kokkusattumusi, et vaktsineerimisega lähedasel ajal tekib inimesel tervisehädasid,“ märgib ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius.

Kas need tervisehädad on põhjustatud vaktsiinist või mitte, selgitavad tema sõnul välja eri riikide ravimite ohutusjärelevalve asutused ning kõiki signaale võetakse tõsiselt.

Turustamiseelsete kliiniliste uuringute faasis on HPV eri vaktsiinide efektiivsust ja ohutust hinnatud rohkem kui 90 000 isikul ning pärast turule tulekut eri uuringutes veel sadadel tuhandetel patsientidel. Ott Laius kinnitab, et uuringud on lubanud vaktsiini efektiivseks ja ohutuks hinnata. 

„Teatatud kõrvaltoimete iseloom ja teatiste väike arv näitavad, et HPV-vaktsiinid on ohutud,“ kinnitab Ott Laius Ravimiametist Foto: PantherMedia/Scanpix

Ta toob välja, et teadaolevalt on HPV-vaktsiinide tõsiseim võimalik kõrvaltoime anafülaksia (äärmuslik allergia), mille tekkerisk on umbes 1,7 juhtu miljoni annuse kohta. „Ehk seda esineb üliharva,“ kinnitab ta.

Sarnaselt teiste vaktsiinidega võib ka HPV-vaktsiini manustamisel esineda kergeid ning mööduvaid kõrvaltoimeid. „Paiksete reaktsioonidena esineb süstekoha valu, mis võib olla tugev, turset ja punetust. Võib esineda palavikku, mis on keha loomulik reaktsioon vaktsineerimisele. Ette tuleb ka minestamist, mis on aga sageli seotud süstimisest tingitud hirmu ja ärevusega,“ loetleb Laius.

Ta toob välja, et vaktsiinidoosi saamisega ajalises seoses on teatatud Guillain-Barré sündroomist (neuroloogiline haigus, mille puhul haigel ilmnevad näiteks lihasnõrkus, halvatus), posturaalsest ortostaatilisest tahhükardia sündroomist (pikaliolekust püstiasendisse tõustes kiireneb südame löögisagedus) ja komplekssest regionaalsest valu sündroomist. „Kahtlused HPV-vaktsiinide ja nende sündroomide seotuse kohta on aga suurte epidemioloogiliste uuringutega ümber lükatud,“ lausub Laius, et need kahtlused on põhjendamatud, sest uuringute andmeil võivad need sündroomid esineda võrdselt nii HPV vastu vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesel.

Euroopa kõrvaltoimete andmebaasis on HPV-vaktsiinile turuletuleku järel registreeritud 510 teatist. Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid kasutusel alates 2006. aastast, manustatud umbes 32 000 annuse kohta on ravimiametile saadetud neli teatist kõrvaltoimete kohta, mis olid kõik lühiajalised ja mööduvad. „Teatatud kõrvaltoimete iseloom ja teatiste väike arv näitavad, et vaktsiinid on ohutud,“ kinnitab Laius.