Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada! (12)

Üks võimalus enese kontrollimiseks on osaleda emakakaelavähi sõeluuringus. Sõeluuring on ennetav uuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, kaebuste ja sümptomiteta naistele. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga viie aasta järel. 2018. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Keda emakakaelavähk ohustab?

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus, seega võivad haigestuda kõik naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad eri uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähi juhtudest. Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks kõrgemaid Euroopas. HPVga nakatumise ja vähki haigestumise riske on mitu. Näiteks, mida rohkem on seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on emakakaelavähki haigestumise risk. Riskitegur on ka suitsetamine, mis soodustab vähi teket, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline käia regulaarselt kontrollis naistearsti või ämmaemanda juures, kus tehakse PAP-test ja tavapärane günekoloogiline läbivaatus. Korrapärane PAP-testi tegemine on oluline ka seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad endale tihti märkamatuks. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. Õigeaegne ravi aga võimaldab täieliku tervenemist.

Kui saad kutse sõeluuringule, ära oota!

Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline kontrollida riigiportaalis eesti.ee selle õigsust. Peale paberkutse saab ka elektroonse kutse E-Tervise patsiendiportaalis digilugu.ee. Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ja end kontrollima minna.

Arsti juurde minemist ei tohiks edasi lükata, sest järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.

Mida teha, kui kutset ei saanud?

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Need, kes on 2018. aastal kutsutute hulgas, võivad vastuvõtu aja ka kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes tuleb kaasa võtta ID-kaart. Kui registreerida end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (s.h PAP-testi) eest ise tasuda. Neid uuringuid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.

HPV vastu vaktsineerimine

Alates selle aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018.–2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12- kuni 14aastased tütarlapsed. Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlapsi vaktsineerib koolis kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ja küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

HPV vaktsiin on ohutu ja tõhus

Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiine kasutatud alates 2006. aastast. 2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.

Tasub teada, et HPV-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Vaktsineerides tütarlapsi, tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ja see on parim viis nende kaitsmiseks.

HPV-vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma – tervist tuleb hoida ja end kontrollida sellegipoolest regulaarselt!

Ole terviseteadlik ja enneta haigusi varakult! Lisainfot uuri siit.