VIDEO, GALERII JA -BLOGI | Riigikogu arutas, kuidas eakana hakkama saada (138)
Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on parlamendis peetav arutelu suunatud lahenduste otsimisele.
„Oleme olukorras, kus paljudel käib oma eakate vanemate eest hoolitsemine üle jõu. Samas paneb seadus hoolduskoormuse just laste ja lastelaste õlgadele. Küsimus on eeskätt selles, kuidas riik ja omavalitsused saavad keerulises olukorras peresid toetada, et hooldust vajavad inimesed saaksid õige teenuse ja nende lähedastel ei jääks elu elamata,“ ütles Kütt.
„Igaühel peab olema õigus väärikalt vananeda. Kuna Eesti ühiskond vananeb, siis tuleb juba lähiajal langetada otsused, mis toovad hooldusesse raha juurde ja annavad inimestele ühtlasi kindlustunde, et vajadusel nende kulud kaetakse,“ lausus Kütt.
Tänane arutelu oli jätk sotsiaalkomisjoni senistele istungitele samal teemal. Oktoobris arutas komisjon koos huvigruppidega kollektiivset pöördumist, milles tehakse ettepanek luua hoolduskindlustus, ja detsembris saadi ülevaate hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tööst. Nüüd arutati hoolduskoormusega seotud probleeme ja hoolduskindlustuse ideed komisjoni ettepanekul riikliku tähtsusega küsimusena.
Kohal oli 80 rahvasaadikut, puudub 21.
Tänaseks on arutelu lõppenud.
Peeter Ernits küsis nõu ka sõpradelt
Peeter Ernits Keskerakonnast rääkis, et me kulutame riigina praegu vangidele rohkem raha kui omastehooldusele. Hooldekodude töötajad saavad tema sõnul koera palka. Samuti kulutame me palju raha riigikaitsele.
„Mis on olulisem, kas võidurelvastumine või omastehooldus,” küsis Ernits.
Muuhulgas küsis mees eile omastehoolduse teema kohta arvamust ka oma Facebooki sõpradelt.
Mart Helme: probleemi lahenduseks on lapsed
Martin Helme EKREST rääkis, et tänasel istungil on palju räägitud ja vähe öeldud.
„Ma tean, millest ma räägin, sest ma olen viimase 15 aastase jooksul aidanud mitmeid vanu inimesi. Ja ma võin öelda, et riigi ja KOV-i tugi on olnud minimaalne. Selle „abiga” oleks need vanad inimesed iseenda sisse mädanenud, kui ilustamata öelda,” seletas Helme.
Helme sõnul ei ole probleemile muud lahendust kui laste saamine. Just lapsed on Helme meelest need, kes enda vanemaid peavad aitama. „See on ainus ühene lahendus. Ma ütlen ausalt, ma ei usu mingisugusesse lisakindlustusse. Ma usun, et euro devalveeritakse ja Trump kuulutab välja majandussõja,” avaldas Helme.
Marika Tuus-Laur: pensione tuleks veelgi tõsta
Marika Tuus-Laus Keskerakonnast pidas kummaliseks, et meie riigis on seadusega pandud vanemate hooldamine laste ja sugulaste peale. Laste- ja lastelaste varaline seis ei pruugi nii hea olla.
„Eakaid tuleb hakata kohtlema iseseisva inimesena, see on eneseväärikuse küsimus,” leidis Tuus-Laur. „Me peame liikuma sinnapoole, et eakas oleks rahalises mõttes iseseisev. Ma imestan, et pensioni tõstmist peetakse populistlikuks häälte ostmiseks. Erakorralisi tõusi tuleb teha veel ja veel, sest pensionär ei ole rahaliselt iseseisev, kui pension jääb allapoole vaesuspiiri.”
Maris Lauri: teised riigid on sama mure ees
Maris Lauri Reformierakonnast kinnitas, et vananemisega kaasnenud probleemid on üpris levinud kogu maailmas. Kuidas hooldussüsteemi korraldada?
Erinevad riigid kasutavad Lauri sõnul erinevaid meetodeid. „Peale Eesti on ka teised riigid sellega hädas. Võibolla mõned väga rikkad riigid väga lahke süsteemiga peavad paarikümne aasta jooksul enda lahkeid süsteeme rahalise jätkusuutlikkuse tõttu koomale tõmbama,” arutles Lauri.
Ta lisas, et loodav süsteem peab olema paindlik. Muuhulgas peame me olema valmis selleks, et praegustele eakatele sobiv lahendus ei pruugi meeldida tuleviku eakatele. Suure tõenäosusega tuleb süsteemi aja jooksul muuta.
Helmen Kütt: abi saamine ei tohi sõltuda pensioni suurusest
Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatide ridadest rääkis oma sõnavõtus, et praegune olukord, kus eakatel on hirm ja süütunne, ei ole kindlasti demograafilist olukorda arvestades jätkusuutlik. Vanemad inimesed soovivad olla sõltumatud. Nende soovi tuleb arvestada.
„Eestis elab üle 300 000 pensioniealise, kellest viiendik vajab abi igapäevaseks toimetulekuks. Perekonna abistamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Riigil on samuti abistamiskohustus. Pere ja riigi kohustused tuleb integreerida,” leidis Kütt.
„Perekonna hoolduskohustuse käsitlus on Eestis olnud üsna jäik üle kolme sajandi. Süsteem peaks muutuma nii, et perekonnal ei oleks ainuvastutust. Abi saamine ei tohiks sõltuda pensioni suurusest ja laste olemasolust.”
Tiina Kangro: Me oleme võimalused kasutamata jätnud
IRL-i liige Tiina Kangro rääkis enda sõnavõtus palju sellest, milliseid samme on näiteks dementsuse märkamiseks astunud Suurbritannia või kuidas Singapur rahvastiku vananemisega toime tuleb.
„Kui me oleme enda e-arengu üle uhked, siis miks meil ei ole selliseid asju nagu mujal maailmas? Ahjaa, meil on ju Helpific,” meenutas Kangro. Helpificu eesmärk pidi olema vabatahtlike abil inimesi aidata. Mitmed riigid on selle platvormi kasutusele võtnud, kuid Eestis see kiratseb. Kangro hinnangul pole riik ja KOV-id selle platvormi kasutamise vastu mingit huvi üles näidanud.
„Me oleme süstemaatiliselt jätnud kasutamata meie käeulatuses olnud võimalused,” avaldas Kangro.
Monika Haukanõmm: eakate sotsiaalne kaitse riiklikuks prioriteediks
Monika Haukanõmm Vabaerakonnast tõdes, et me oleme Eestis olukorras, kus me elame enda viimased eluaastad sageli väga haigena.
„See et perekond peab vastutama oma lähedase toimetuleku ja hoolduse eest, on olnud läbiv printsiip. Hooldus- ja õendusteenuste hinnad on sageli perekondadele üle jõu käivad. Nii on üks pereliige sunnitud omase hooldamise tõttu koju jääma ning ta jääb tööturult eemale,” kirjeldas Haukanõmm.
Võimalikest lahendustest rääkides ütles Haukanõmm, et eakate sotsiaalne kaitse peab saama riiklikuks prioriteediks. „Me oleme rääkinud vaid pensionitest, kuid see on kitsarinnaline lähenemine,” leidis ta.
„Raha tuleb süsteemi juurde tuua, üheks võimalikuks lahenduseks on hoolduskindlustus. Samas ei tohi sellega tõsta maksukoormust. See vajalik üks protsent tuleb mahutada mõne olemasoleva maksu sisse. Kuid lisaks rahastuse suurendamise peavad ka KOV-id hakkama rohkem panustama eakate hoolekandesse. Tõhustada tuleb ka järelvalvet. Peame hakkama rohkem koostama teenus- ja hoolduskavasid. Selleks on vaja kasutada kaasaegseid hindamismetoodikaid. Ka ennetavad koduvisiidid võiksid muutuda normiks,” loetles Haukanõmm.
Viktor Vassiljev: Toimiv süsteem lagunes koos Nõukogude liiduga
"Kui jumal annab tervist ja eluaastaid, siis saab igaüks omal nahal hinnata, mis on eakate hoolekanne. Ühiskonnas on viimasel ajal räägitud palju sellest, et sotsiaalhoolekanne ja meditsiin töötavad eraldi ega taha üksteisest midagi teada. Inimene on ühes süsteemis või teises, kuid tegelikult peaksid need süsteemid töötama koos. Sellest räägiti juba 40 aastat tagasi,” kinnitas Keskerakonna liige Vassiljev enda kirglikus sõnavõtus.
Ta lisas, et nõukogude ajal alates 70ndate lõpust oli vähemalt Tallinnas hoolduses töötav süsteem, mis lagunes koos Nõukogude liiduga.
„Meil on puudu õenduskodu,” kinnitas Vassiljev, et arengukavasid ei ole täidetud ning süsteem lonkab. Mees väitis, et 80 protsenti hooldekodus olevatest klientidest vajaks tegelikult ravi, mitte hooldekodu teenust.
Artuelu aega pikendati
Riigikogu tööaega hooldusküsimustes pikendati. Ettepaneku poolt hääletas 42 riigikogu liiget. Siiski ei kesta istung kauem kui kella 14.00ni.
Võimalikud lahendused Kurrikoffi nägemuses:
1) Omastehoolduse baasrahastuse süsteem: tööstuskindlustusmakse arvelt omastehooldusesse raha suunamine
2) Perekonnaseadusest tuleneva pereliikme ülalpidamise kohustuse jagamine pooles ulatuses riigi ning KOV-iga: kui hooldus ületab teatud arve tunde nädalas, siis jagada see
3) Hooldusvajaduse tasemest sõltuv käsitlus: puude raskusastme asendamine abivajaduse keskse lähenemisega
4) Koduteenuse ja koduõendusteenuse integreerimine baasrahastuse arvelt
5) Statsionaarsele iseseisvale õendusabile lisaraha suunamine Haigekassa poolt
6) Automaatne teavitussüsteem, andmekanalite loomine ametiasutuste vahel
7) Riigi ja KOV poolt erasektorile soodustuse loomine ja võimaldamine erinevate uute teenuste arendamiseks
8) Teenuste miinimustandardite ja soovituslike juhiste väljatöötamine iga üksiku teenuse lõikes.
Info ei liigu
Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff nentis, et ka Tartus on eakate hooldusvajadus aina kasvamas. „Tartu linna suur murekoht on see, et me vajame hooldekodukohti. Me räägime kõrge hooldusvajadusega eakatest, kes on voodihaiged,” täpsustas Kurrikoff. Ta rääkis hulgast teenustest, mida Tartus eakatele pakutakse, kuid nentis, et suur osa hooldamisest jääb siiski omaste kanda.
Kurrikoff tõi ühe murekohana välja ka infokanalite puudumiseni. Sageli juhtub nii, et pärast haiglaravi vajab inimene hooldusteenust, kuid kedagi sellest ei teavitata ning inimene jääb abituna koju.
Andres Ammas: Kuidas omavalitsuste rahalist ebaühtlust tasandada?
Kuuse: „Tuleks jälgida, kus elab kõige rohkem puudega inimesi ja millised omavalitsused vajavad seega täiendavad rahalisi vahendeid.”
Kust tuleb rahastamine?
Hoolduskoormuse rakkerühm ja Maailmapank ei soovita hoolduskindlustust. Rait Kuuse sõnul on hoolduse rahastmiseks üldiselt kaks võimalust: tööjõumaksude tõstmine või suurem riigieelarvest panustamine.
Hoolduskoormus, millest me räägime?
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on küsimus selles, kustmaalt on omastehooldus meie igapäevase elu normaalne osa ja kust alates hakkab see meie igapäevaelu juba piirama. Praegu on umbes 13 000 inimest Eestis omastehooldusega nii hõivatud, et tööl käimine on nende jaoks välistatud. Riigi jaoks tähendab see vähem maksumaksjaid.
"Lähiaaastatel suureneb hooldust vajavate inimeste hulk hüppeliselt. Küsimus ei ole selles, kas me peame selle probleemiga tegelema, küsimus on selles, millise lahenduse osas me kokku lepime," märkis Kuuse.
Tanel Talve: "Kas omastehooldusest rääkides peaks mõtlema ka puuetega lastele ja noortele?"
Kai Saks: "Jah, kindlasti peaks hoolduskindlustus puudutama ka puudega lapsi ja noori. Praegu on lihtsalt esile tõstetud pensionärid, kuna neid on rohkem. Aga eraldi kindlustust noortele ja vanadele pole mõtet teha."
Urve Tiidus: „Mida peaks tegema, et Eestis terviklik lähenemine meditsiinis edeneks?”
Kai Saks: „Tervikut tagab see, kus meil on nii-öelda üks pott, kus me tõstame. Vajaduste hindamine peab olema terviklik ja rahastamine peab tulema ühest kohast.”
Saksi sõnul jääbki inimene raviasutuste vahet jooksma, kui erinevate teenuste rahastus tuleb erinevatest kohtades, mis omavahel eriti koostööd ei tee.
Peeter Ernits: Mida me tegemata oleme jätnud?
Peeter Ernits: „Te kasutasite oma jutus sõna hale riik. Kuidas me siis sellisesse seisu oleme jõudnud?”
Saks: „Eesti Riik ei ole hale, aga kui me vaatame seda (hooldus)sektorit, siis mul hakkab hale. Ravikindlustus loodi ju alles 90ndatel. Pikaajaline hooldusravi on alles selle sajandi alguse lapsuke. Mis on tegemata – meil ei ole õenduskodusid (ing nursing home). Meil on olnud erinevaid pilootprojekte, kuid eurorahade lõppedes on need otsa saanud. Tegematajätmised on poliitilised, sinna valdkonda pole täiendavat raha suunatud.
Geriaatria dotsent Kai Saks: hooldekodu teenuste hinnad kallinevad veelgi
Saks: „Minu poole on pöördunud inimesed, kes kurdavad, et hooldekodude teenuste hinnad on väga kallimaks läinud. Ma kinnitasin neile, et see hind on tõepoolest kallis, aga see kallineb veelgi, kui me tahame saada head teenust.”
Saks nentis, et sisuline rahastus on Eestis praegu omastehooldajate kanda. „Mulle tundub hale riik, kes toimetab seda teenust omastehooldajate arvelt,” avaldas dotsent.
Saks tõi välja, et paljude omastehooldajate elukvaliteet on halb.
„Kas pere elab hästi, kui nende eakad ei ole hästi hooldatud, ma kahtlen selles,” märkis Saks, et eakad mõjutavad kogu peret, ka lapsi.
Hoolduskindlustuse põhimõte oleks Saksi sõnul see, et kokkulepitud olukorras saab inimene kokkulepitud teenust. Hoolduskindlustuse eelisteks on see, et me saame teenuseid paremini suunata, väheneb perede hoolduskoormus ja kõige kallimate teenuste mittesihipärane kasutus, piirkondlikud erinevused vähenevad. Ka inimeste hirm vananemise ees vananeb, kui nad teavad, et ei jää lastele koormaks.
Saks rõhutas, et tegelikult on oluline roll ka igal inimesel endal, kuna enda tervise eest hoolt kandes on võimalik vananemisprotsessi aeglustada.
Esimesena sai sõna sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt
"Mul on suur rõõm anda ülevaade sellest, kuidas me oleme selle tähtsa aruteluni jõudnud," alustas Kütt. Peagi tuli Riigikogu saali korrale kutsuda, kuna jutuvada häiris Küti ettekannet. Kütt andis ülevaate sellest, kes hakkas rääkima ning tänas neid, kes on osalenud kõigil viiel koosolekul ja neid, kelle abil see tähtis teema siia parlamendi ette jõudis.
Kommentaarid