Meeled

Kuidas võita stressi ja ärevust? (1)

Silja Paavle, 7. märts 2018, 10:20
Foto: PantherMedia/Scanpix
Tänapäevane elurütm põhjustab inimestele stressi ja pingeid pea igal sammul, sest suur töökoormus, pingeline vaimne töö, konfliktsituatsioonid ja olmemured panevad meie närvisüsteemi tugeva koormuse alla. „Selle tulemusena hakkab kurnatud närvisüsteem varem või hiljem streikima: inimene muutub närviliseks ja kergesti ärrituvaks, masendusmeeleolu võtab võimust ja lõpuks võivad tekkida tõsised tervisehäired,“ nendib proviisor Peeter Villako.

Närvilisuse ja stressi korral on vaja samaaegselt tegutseda kahes suunas: esiteks, võtta maha pinged ja rahuneda, ning teiseks – teha kõik selleks, et oma närvisüsteemi turgutada ja tugevdada. Peeter Villako annab selleks allpool mõned soovitused pingete maandamiseks ning ärevuse ja stressi võitmiseks.

Samal teemal

Füüsiline koormus. Regulaarne kehaline tegevus, eriti värskes õhus, on lihtne ja kättesaadav vahend pingete maandamiseks ja närvilisusest jagu saamiseks. Jalutuskäigud, matkamine või jalgrattasõit annavad füüsilist koormust ja toovad vaheldust ning annavad positiivse laengu.

Sügav hingamine ja lõdvestustehnikad. Teadlikult oma hingamise aeglustamine ja lihaste lõdvestamine aitab rahuneda ja taastada selge mõtlemise. Lõdvestumist on õigem harjutada oma kodus, turvatsoonis  – siis on hiljem lihtsam seda kasutada ka ohu ja ärevuse korral. Vaimsetest pingetest aitavad üle saada ka mediteerimine, joogaharjutused ja spaaprotseduurid.

Päevikupidamine korrastab mõtlemist ning aitab kontsentreeruda positiivsetele asjadele. See omakorda aitab saada üle muremõtetest ja närvilisusest ning võita stressi. Päevikupidamine aitab panna negatiivsed tunded ja närvilisuse põhjused õigesse perspektiivi ja konteksti. Toimunud sündmustele tagasivaatamine aitab luua selgema pildi olukorrast. Selgus annab võimaluse oma olukorra parandamiseks ning positiivseteks suundumusteks.

Vähem kofeiini.  Kofeiin on küll teada ja tuntud erguti ja väsimuse peletaja kuid samas võib ta organismi üles piitsutades tekitada ärevust ja närvilisust. Kindlasti on õige kohvi vältida õhtusel ajal enne magamaminekut. Üldine soovitus: piirata kohvikoguseid, asendada kohv rohelise teega. Kohvist veelgi agressiivsema toimega on kofeiini sisaldavad kihisevad joogid ja energiajoogid.

Rohkem uneaega. Unepuudus ja väljapuhkamatus on üks olulisemaid närvilisust ja stressi vallandajaid. Piisav uneaeg on vähemalt 7-8 tundi. Närvilisuse võitmiseks on oluline ka une kvaliteet. Parema une huvides tuleks püüda uinuda iga päev enam-vähem samal ajal ning leida enne magamaminekut aega rahulikuks lõõgastumiseks.

Muusika kuulamine. Kui sa oled stressiseisundis, on üheks parimaks lõõgastumismeetodiks meeldiva muusika kuulamine. Rahustav muusika mõjub positiivselt nii ajule kui kogu organismile, alandades stressihormoonide taset ja vererõhku. Muusika võib asendada ka loodushäältega – rahustavalt mõjub näiteks meremühin või lainete loksumise heli.

Hea raamat. Pingete maandamiseks oleks vaja oma  rutiinsetest tegevustest eemalduda ja oma kujutlusvõimele tööd anda. Parimaks abimeheks on siin hea raamatu või haarava filmi nautimine. Öeldakse, et mäng on väikese inimese töö kuid stressi korral on mängudest palju abi ka suurtele. Huvitavate lauamängude mängimine heas seltskonnas viib muremõtted ja maandab pinged.

Suhtlemine sõpradega. Inimesed tulevad stressiga paremini toime, kui nad saavad oma sõpradelt või lähedastelt emotsionaalset toetust. Närvipingeid aitab maandada suhtlemine hea sõbraga. Kui sa tunned, et närv on püsti ja stress surub maadligi, siis helista sõbrale ja kutsu ta näiteks kohvikusse, kinno või teatrisse.