KAITSE SILMI: vähenda ekraanide vaatamist, kasuta niisutavaid tilku ja pilguta palju

Tiina Palumaa sõnul on silmade väsimisel kaks peamist tegurit: silmalihaste pinge ja silmade kuivus.

„Objektide jälgimisel teevad tööd nii silma sisesed lihased (muudavad pupilli suurust, reguleerivad läätse kumerust) kui välised lihased (liigutavad silmamuna). Mida lähemal on vaadatav objekt, seda enam peavad lihased pingutama, et objekti teravustada,“ selgitab Palumaa. Pikemal jälgimisel pilguvad silmad harvem ning tekib silmapinna kiirem kuivamine. See suurendab omakorda väsimustunnet ja halvendab nägemisteravust.

Sügis-talvel esineb hädasid rohkem

Silmade väsimist mõjutavate asjaolude hulka kuuluvad silma anatoomia (pärilikkus), vanus, koormus ja keskkond. „Lähitöö tegijatel tekib silmade ülekoormamisel lähivaatamise spasm: silm ei fokusseeri enam erinevatesse kaugustesse. Seetõttu on muidu hea nägemisega inimesel tööpäeva lõpuks kaugele või lähedale nägemine udune,“ toob Palumaa välja.

Silmaarst soovitab tähelepanu pöörata töökeskkonnale. „Kontoriruumide kuiv ja konditsioneeritud õhk ning kasutatav kunstvalgus – mis on tihti liiga intensiivne – suurendavad silmade kuivust-väsimist veelgi. On ka märgatav erinevus silmavaevuste ja aastaaegade vahel: kevadel-suvel, kui kütteperiood lõppeb ja loomulikku valgust rohkem, on ka silmade tervis parem,“ räägib Palumaa.

„Ekraanijälgijate“ ehk arvuti-, tahvelarvuti -ja nutitelefoni kasutajate silmi ohustab veel üks tegur: sinine valgus. „On kindlaks tehtud, et sinise valguse mõjul tekib silma võrkkestas fototoksiline ühend, mis põhjustab võrkkesta teatud rakkude pöördumatu kahjustuse. Arvatavasti soodustab see muutus ka silmapõhja lupjumise teket,“ toob Palumaa välja. Eriti tundlikud on sinise valguse suhtes laste silmad.

Tiina Palumaa hinnangul on kõige lihtsam ja „odavam“ viis silmi kaitsta puhkepauside tegemine. Arvutiga töötades võiks iga poole tunni tagant paar minutit kaugusesse vaadata, silmi kiirelt pilgutada ja õlaringe teha.

„Arvutiekraan peaks olema silmade tasapinnast paarkümmend kraadi madalamal – siis katavad laud silma ülaosa ulatuslikumalt ning silm püsib niiskem. Viimastel aastatel on optikas saadaval ka nn blue-blocker klaas, mis vähendab oluliselt kahjuliku sinise valguse toimet silmapõhjadele. Seda soovitatakse eriti arvutitöö tegijatele,“ annab Palumaa nõu. Ruumi valgustades võiks eelistada halogeenpirni, sooja valgusega LED-lampi ning vajadusel niisutada ruumi.

Kütteperioodil on mõistlik silmi kunstpisaratega iga mõne tunni tagant niisutada. „Viimased ravimiuuringud on tõestanud, et teatud silmadele mõeldud toidulisandid, mis sisaldavad antioksüdante (näiteks mustikas), soodustavad pisarakile stabiilsust ja niiskusbalanssi. Luteiini sisaldavad preparaadid, mis ergutavad värvi- ja kontrastitaju ning parandavad koormustaluvust, sobivad pigem üle 55 aasta vanustele,“ selgitab Palumaa.

Lapsed üle kahe tunni ekraani vaadata ei tohi

Lapsevanematele paneb Tiina Palumaa aga südamele hoida võsukesi ekraane vaatamast nii kaua kui võimalik. „Kui ekraanid on möödapääsmatud, siis peaksid väikelapsed pause tegema iga 20 minuti tagant ja kokku ei tohi ekraani vaadata üle 1,5-2 tunni päevas. Teleri ekraan asub kaugemal ja on suurem, mistõttu silm ei pea nii palju pingutama kui arvuti või nutitelefoni puhul,“ räägib Palumaa.

Nägemisprobleemide tekkides (silmade udusus, väsimine või kipitus-liivatunne) tasuks pöörduda  esmajoones optometristi poole. Tema määrab vajadusel prillid, , kus vajadusel määratakse prillisoovitab niisutavaid silmatilku ning mõõdab silmarõhku. Lastel ja üle 60-aastastel tasub aga kohe silmaarsti vastuvõtule minna, sest ilmselt on vaja lisauuringuid. Lapsed (kui ei ole märgata kõõrdsilmsust, sagedat silmade pilgutamist, kissitamist vms), võiksid esimest korda silmakontrollis käia kolmandal kuni neljandal eluaastal.