Vanuseline diskrimineerimine tööl: vanemaealiste õpivalmidus langeb, ka neil võiks olla rohkem kuraasi (46)

Uuringud kogu maailmas on näidanud, et rohkem kannatab ebavõrdse kohtlemise all noorem tööjõud (15-19 aastased) ja keskikka jõudnud ning vanem tööjõud, 40+ vanuses. Kas ja kuivõrd on levinud vanuseline ebavõrdne kohtlemine Eesti tööturul?

Mis on vanuseline diskrimineerimine

Paneeldiskussioonis otsisid lahendusi vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks tööturul Janar Holm Sotsiaalministeeriumist, Kuldliiga eestvedaja Aimar Altosaar ning Mitmekesisuse märgisega tunnustatud ettevõtetest Tallinna Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson, ja Ene Kohtla Manpower Baltikumist.

Diskussiooni alguses püüti üheskoos defineerida, mida vanuseline diskrimineerimine üldse tähendab. Altosaar märkis, et vahel me ei teadustagi endal, et me kedagi diskrimineerime. Kohtla lisas, et diskrimineerimine on seotud eelarvamustega. Holmi sõnul on diskrimineerimist sageli raske märgata, kuigi see saab alguse juba lasteaiast. 

Altosaar lisas, et vähemalt eraettevõtetes hakkab tema meelest juhtidele kohale jõudma, milline väärtus on vanem inimene.

"Vanema inimesena kuskile tööle saada võib olla keeruline, aga kui sa oled aastaid kuskil töötanud, siis neid vanemaid töötajaid hoitakse. Avasektori kohta sama öelda ei saa," selgitas ta.

Kohtla sõnul vajab Eesti ühiskond uut juhtimiskultuuri. Seda tingib tööjõu olukord, kus meil pole piisavalt inimesi.

"Me peame motiveerima neid, kes meil on," rääkis Kohtla ning lisas, et ülemustele on järjest tähtsam ka see, et nende alluvad tunneksid end tööpostil rahuloleva ja õnnelikuna.

Mårtensson seletas, et neil on Kaubamajas tööl inimesed, kes on seal töötanud juba 50 aastat või veel kauem. Naine tõi välja, et vanema töötaja puhul on oluline, et ta suudaks enda uudishimus säilitada. Lisaks peab vanem töötaja julgema abi küsida, kui ta näiteks mõne tehnoloogiauuendusega hakkama ei saa.

"Ka koolituste tegmisel tuleb läheneda personaalselt. Vanematele ja noorematele töötajatale tehakse sama teema kohta koolitused sageli täiesti erinevas võtmes," lisas Mårtensson.

Holmi sõnul tuleks ühiskonnas laiemalt vaadata, kuidas vanemate inimeste suhtes hoiakut parandada saaks. Kui muutuks ühiskonna hoiakud, koheldaks vanemaid inimesi väärtuslikuma tööjõuna.

Õppimine ei tohi lakata

Aimar Altosaar mainis, et vanematel inimestel puudub sageli enesekindlust. Ta tõi näitena ühe vanema naise, kes otsis tööd. Märganud sobivat kohta, sõitis ta töökohta otse kohale ning pressis end kohe ülemuse jutule ning ütles talle, et just tema oleks neile kõige parem töötaja.

"Ta sai selle töö ja kõik olid väga rahul. Ka vanematel inimestel võiks olla rohkem kuraasi," avaldas Altosaar. Ta lisas, et kui ettevõttel on raske olukord, siis ei ole lahendus staažikate töötajate vallandamine vaid enda inimeste hoidmine.

Holm rõhutas, et oluline on mitte lasta enda õpihimul raugeda. 

"Ühest uuringust tuli välja, et Eestis on metsik digilõhe. Üle 40aastastel on digivaldkonnaga sageli probleeme. Me peame mõtlema, kuidas neid järgi aidata, et nad oleksid konkurentsivõimelised," nentis Holm, et ilma arvutioskuseta on vanema inimesena tööturul veel keerulisem. "Vanemaealiste õpivalmidus langeb. Tuleb tekitada õppimisjulgust ja -harjumust."

Üks daam publikust rääkis meeleheitlikul toonil, kuidas ta on saatnud hulga CV-sid ning püüab end pidevalt erialaselt arendada, kuid tööandjad ei vaevu teda isegi vestlusele kutsuma. Naise sõnul tunneb ta, et on Eesti ühiskonnas mitte keegi.

Kohtla kommenteeris, et nii tööandjad kui tööle kandideerijad peaks olema avatumad.

"Tööandjad ei saa otsida ideaalset inimest. Tuleb mõelda ka sellele, kuidas ja mida sellele kandidaadile ise juurde õpetada saab," selgitas Kohtla. "Tööle kandideerijad peavad samuti laiemalt mõtlema. Tasub kandideerida ka teistesse valdkondadesse peale enda eriala."

Kas vanus peaks CV-s kirjas olema?

Arutleti ka selle üle, kas tööle kandideerija sünniaasta peaks CV-s kirjas olema.  Siin läksid arvamused lahku. Altosaar rääkis, et tema ei näe põhjust vanuse varjamiseks, kuna see on osa inimese identiteedist. Kohtla oli seisukohal, et vanuse teadmine pole oluline.

Liina Kanter sotsiaalministeeriumist kommenteeris, et praegu kehtivate seaduste järgi on keelatud diskrimineerida mõnda tööle kandideerijat tema soo, rahvuse või vanuse tõttu.

"See, et praktikas seda tööandjad ikkagi teevad, on fakt," nentis Kanter. "Et seda muuta, tähendab sageli harjumuspäraste praktikate ja hoiakute muutmist."

Kanter selgitas, et kui CV-s pole vanust näha, pöörab tööandja rohkem tähelepanu kandideerija oskustele. Tõsi, internetis saab inimese vanuse sageli välja guugeldada ning probleem ei lahene täielikult. Küll aga leevendab sünniaasta CV-st välja jätmine Kanteri hinnagul vanuselist diskrimineerimist.