Eesti arstid aitasid idanaabritel tervishoiukorraldust arendada (1)

Medicine Estonia juhatuse liikme ja ITK turundusosakonna juhataja Inge Suderi sõnul käisid mahuka projekti raames välisriikides praktiseerimas ning koolitamas kokku 79 Eesti arsti ja tervishoiuspetsialisti. Koguni 315 arsti ja tervishoiuspetsialisti nendest riikidest käisid omakorda Eesti kogemusega kohapeal tutvumas. Eestis korraldati 16 suuremat ja 22 väiksemat seminari ja ümarlauda ning välisriikides Eesti spetsialistide osalusel 17 suuremat ja 10 väiksemat konverentsi ja ümarlauda.

„Eesti on suutnud tänaseks oma tervishoiu korralikule tasemele arendada ning omal ajal oli selles suur roll ka Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kolleegide kogemusel. Nüüd on meie kord aidata oma Nõukogude Liidu aegseid saatusekaaslasi. Tänu ühisele ajaloole ja heale keeleoskusele on meie arstidel neis riikides oma kogemusi edasi anda palju lihtsam kui näiteks Põhjamaade kolleegidel,” selgitas Inge Suder tihenenud koostöö tagamaid. Ta lisas, et suuremat huvi edaspidise koostöö arendamiseks on praegu tunda Ukraina, Kõrgõzstani, Kasahstani, Moldova ja Gruusia poolt.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonispetsialisti Stina Eilseni sõnul andis arengukoostöö projekt hea võimaluse riikide vahel kogemusi vahetada nii laiemalt tervishoiukorralduslikul tasandil kui ka kitsamalt valdkonniti, nagu näiteks onkoloogia, erakorraline meditsiin ning kõrva-nina-kurguhaigused. „Koostööprojekt võimaldas Ukraina, Gruusia ja Moldova kolleegidel Eestis käies muuhulgas lähemalt tutvuda regionaalhaigla e-tervise arendamise kogemuste ja infosüsteemidega ning aitas kaasa onkoloogide ja erakorralise meditsiini spetsialistide edasisele koostööle,” ütles Eilsen.

Ida-Tallinna Keskhaigla e-süsteemide ja teeninduse arendusjuht Pille Kink lisas, et näiteks Gruusias on olemas selge soov nii tervishoiuteenuste osutajate kui ka riigi poolt tänase praktika ehk paberimajanduse vähendamiseks. „E-teenustes nähakse võimalusi nii kvaliteedi parendamiseks kui ka efektiivsemaks ajakasutuseks. Gruusias kasutatakse lähiriikidest pärit infosüsteeme, näiteks Türgis loodud lahendusi. Nende tehnilised lahendused on suuresti vabatekstilise andmete sisestusega ning puudub rahvusvaheliste klassifikatsioonide kasutamise võimalus. Nad tunnevad suurt puudust spetsialistidest, kes tegeleks infosüsteemide arendamiseks vajalike protsesside kaardistamise, soovide kirjeldamise ja realiseerimisega,” selgitas Pille Kink.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ljudmila Linnik tõi positiivsena esile, et Medicine Estonia projekt andis hea võimaluse tutvustada väliskolleegidele kõrgkoolis õpetamise võimalusi ja näidata oma koostöövalmidust. Linnik lisas: „Nii Gruusias, Moldovas kui ka Valgevenes on meie koostöö tihenenud tänu uutele kontaktidele, kohtumistele ja praktilistele seminaridele. Kokkuvõtlikult on projekt meile suurt kasu toonud: lõime püsivad kontaktid välismaa meditsiinivaldkonna õppeasutustega, saime õpetada mitmeid kolleege oma tegevuste ja õppeprogrammide näitel, korraldasime kolleegidele praktikat ja seminare ning saime ise uusi kogemusi nende juures“.

Projekti lõpuseminaril tõdesid osalenud arstid ja tervishoiueksperdid, et kuigi partnerriikides käidi eelkõige oma kogemusi edasi andmas ja kolleege koolitamas, pakkus projekt ka hulga uusi teadmisi ja kontakte kõikidele Eesti-poolsetele osalejatele. Samuti oldi ühel nõul, et tuleb otsida erinevaid võimalusi hea ja sisuka koostöö jätkumiseks.