Südameapteegi farmatseudi Merilin Israeli sõnul on naha kuivus üks sagedasemaid nahaprobleeme. Selle põhjused võivad olla nii sisemised (pärilik soodumus, hormonaalsed mõjutused, naha vananemine, haigused, nt atoopiline dermatiit, psoriaas, allergiline nahapõletik, suhkurtõbi jt) kui ka välimised (keskkonnategurid, kuum või külm ilm, õhuniiskus, ultraviolettkiirgus, tugevatoimelised pesemisvahendid, dekoratiivkosmeetika, kiiritus- ja keemiaravi, ebapiisav vedeliku tarbimine). Nahka kuivatab ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja vale toitumine.
Apteekri sõnul võib naha kuivus olla põhjustatud ka mitme vitamiini või kiudaine puudusest. „Seetõttu võib naha kuivuse leevendamisel heaks toetajaks olla A-, B-, D- ja E-vitamiin. Kindlasti toidab nahka oomega-3 rasvhapete ja kuningkepiõli tarbimine. Kuiva naha puhul on nahahooldus enam kui lihtsalt kosmeetika ning koos piisava joogivee tarbimisega paneb see aluse kaunile nahale!“ rõhutab ta.
Probleeme tasub ennetada
Samamoodi muudavad naha kuivaks valed või liigsed pesemisvahendid ja hooldusvõtted, karm kodukeemia, sünteetilised riided, ebakvaliteetne kosmeetika ja vähene sooja vee tarbimine – kehatemperatuurist külmem vesi imendub lihtsalt kehvemini.
„Inimene on oma ehituselt ja koostiselt loodud elama puhtas looduses. Ebasobiv moodne keskkond ja eluviis annavad märku absoluutselt igaühele,“ on kogenud Dr. Hauschka looduskosmeetik Kertu Luisk, kes töötab Võrus Vana Maja salongis.
Kuiva naha tunneb ära selle järgi, et see on katsudes kare, ebaühtlane ja meenutab liivapaberit, välimuselt aga punetav ja tuhm, helbeline ja justkui kihiline, kuivade valkjate laikude, pragude ja isegi lõhedega. Merilin Israeli sõnul kaasneb kuivusega ebamugavustunne, sügelus, torkimine, valulikkus. „Kõige enam väljendub nahakuivus kätel, säärtel ja keha külgedel,“ sõnab ta.
Naha kuivus võib esineda lühiajaliselt ning küllaltki leebelt, kestes paar päeva või nädalat. Samas võib kuivast nahast saada ka tõsine ja pikaajaline probleem. „Kuiv nahk võib mängida olulist rolli ärritusdermatiidi, atoopilise dermatiidi ning kontaktallergia tekkimisel ja kulul. Väga tihti kaasneb ka psoriaasiga kuiv nahk,“ lisab apteeker.
Kertu Luisk soovitab eriti tähelepanelik olla väikelaste naha muutuste korral. Ta toonitab, et probleemi ennetamine on tagajärgedega võitlemisest nutikam ja tõhusam.
„Kui ärritusdermatiit ja kontaktalleriga tekivad allergeeni toimel, siis atoopiline dermatiit võib esineda ka ilma allergiata,“ ütleb Merilin Israel. Atoopilise dermatiidi iseloomulik tunnus on naha kuivusest tulenev sügelemine ning sageli sattume nõiaringi: sügelemine põhjustab kratsimist, kratsimine nahaärritust ning see omakorda sügelemist ja haiguse süvenemist. Sageli tekibki lööve nahale alles pärast kratsimist. Apteeker mainib, et kui enamasti kimbutab atoopiline dermatiit imikuid ja väikelapsi, siis iga kümnes selle probleemi all kannataja on täiskasvanu.
„Olen läbi enda ja oma klientide aru saanud, et kui soovida püsivaid tulemusi, tuleb alustada põhjuste välja selgitamisest,“ räägib Kertu Luisk. Isegi nii raskete diagnooside puhul nagu rosaatsea ja psoriaas on tema sõnul võimalik tervisliku elustiili ja korrektse nahahoolduse range järjepidevusega jõuda imeliste muutusteni.
Ilmastiku eest kaitsmisel on olulised rasvasema koostisega kreemid ja muidugi kvaliteetsete toidurasvade-õlide tarbimine. Küsimuste korral soovitab ta esmalt pöörduda looduslähedasi lahendusi eelistava asjatundja poole, mitte alustada kohe arsti kirjutatud kangema raviga.
Sama toonitab ka apteeker. „Naha puhtuse eest hoolitsemine ja kreemitamine peavad kujunema harjumuseks, sest mida järjepidevamalt nahka kreemidega hooldada, seda parem on lõpptulemus ning seda vähem vajatakse retseptiga välja kirjutatud lokaalseid hormoone,“ sõnab Israel.
Kuiva naha puhastamisel soovitab Merilin Israel leelisevabasid (ehk seebivabu) pesemisvahendeid – sagedane pesemine seebi ja geelidega, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid, kuivatab nahka. Seetõttu võiks väga kuiva nahaga inimesed eelistada apteegikosmeetikat. Ka liiga sagedane pesemine kuivatab nahka. Piisab ühest korrast päevas ning duši all, vannis või saunas ei tasu olla üle 10 minuti korraga. Vesi võiks olla leige, mitte kuum. Pesuvahendid tuleb kehalt hoolikalt loputada ning nahka pehme rätikuga õrnalt patsutada, et nahka mitte ärritada.
Kreem kanna veidi niiskele nahale
Kertu Luisk soovitab ka naha koorimisega piiri pidada. „Enamjaolt arvatakse, et meie surnud nahakiht on asjatu ja tuleks lihtsalt maha võtta. Tegelikult on sellel oluline ülesanne meid väliskeskkonna eest kaitsta ja selles sisaldub naha tervisele oluline osa niiskust,” sõnab ta.
Kreemi tuleb nahale kanda alati pärast pesemist (vajadusel ka sagedamini) kergelt niiskele nahale. “See aitab kaasa naha märgatavalt kiiremale paranemisele,“ sõnab apteeker.
Ta soovitab käsi kreemitada pärast iga pesemist, kasutada majapidamistöödel kindaid ning külmaga vältida niiskete kätega õue minemist.
Kuiva ja probleemse nahaga inimestele soovitab ta soovitab ta emolliente – need sisaldavad lipiide, mis takistavad vee kadu nahast. „Baaskreemide kasutamisega me taastame kaitsebarjääri, kuid ei ravi seda terveks,“ rõhutab apteeker, et õige nahahooldus säilitab naha tervist, hoiab tema enesetaastusvõimet ja kannab hoolt naha ilusa välimuse eest.
Kommentaarid