Norskamine annab meile märku, et ülemised hingamisteed ei ole uneajal täiesti vabad.Foto: Vida Press
Lapsed
11. aprill 2018, 14:45

Miks ei tohi lapse norskamist tähelepanuta jätta?

Norskamine annab meile märku, et ülemised hingamisteed ei ole uneajal täiesti vabad. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, viitab see aga sellele, et tegemist võib olla unelämbuse ehk uneapnoehaigusega,“ räägib Tartu ülikooli kliinikumi unearst Marlit Veldi.

Norskamine tekib tema sõnul nii, et une ajal sulgevad neelus olevad pehmed koed (ninaneelu mandel, kurgumandlid, keel, pehmesuulae lihased) osaliselt ülemised hingamisteed, unelämbuse korral on hingamisteede sulgus täielik. Kõik see tekib magamise ajal, sest siis lihased lõõgastuvad. Norskamise ja unelämbuse tagajärjel väheneb organismi hapnikuvarustus ja elutähtsad organid, nagu süda ja aju, tunnevad seda kõigepealt.

Kui laps norskab, tähendab see, et tema hingamistee on liiga kitsas. Kindlasti tuleks sellest arstile rääkida. Lastel on norskamise põhjuseks sageli adenoidid. Need tuleb kirurgiliselt eemaldada, sest peale selle, et need häirivad ülemiste hingamisteede korralikku väljaarenemist, võivad nad põhjustada ka kroonilist nohu.

Seda, kas norskamise põhjuseks võivad olla adenoidid, saavad vanemad Marlit Veldi sõnul kodus isegi uurida. Selleks tuleb lapsel lasta öelda lause: „Rongi rattad ragisevad.“ „Kui lause oleks öeldud nagu täissuuga, kuigi suu on tühi, on põhjust adenoide kahtlustada,“ õpetab Veldi. Lõpliku diagnoosi paneb mõistagi arst.

Lisaks võivad norskamist põhjustada ka suurenenud mandlid, valehambumus, ninahingamistakistus, ülekaal vms. „Noorel inimesel, kes norskab, tekib keskealisena küllalt suure tõenäosusega unes lämbumine ehk uneapnoe. See on progresseeruv haigus,“ soovitab Veldi norskamisest arstile rääkida, et rasket haigust ennetada.