Kui haigestunute üldarv vähenes vaid kolme protsendi võrra, siis grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti.
Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul oli eelmine nädal selle aasta esimene, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. „Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,“ ütles Sadikova.
Hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1560 inimest, neist 173 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul.
Kõikidest haiglaravi vajanutest üle poole ehk 873 on olnud vanemaealised. Tööealisi inimesi on olnud 294, väikelaste hulgas, vanuses 0-4 eluaastat on vajanud haiglaravi 250, vanuses 5-9 aastat on olnud 105 väikest patsienti. Kõige vähem on olnud haiglaravi vajanuid 10-19 aastaste hulgas, kokku 38.
Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 179 inimest, neist üks 13-aastane laps, 22 inimest vanuses 20 -64 eluaastat, ülejäänud 156 ehk 87,2% olid vanemad kui 65 eluaastat.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest. Lahkunute mediaan vanus on 79 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli inimestel keskmiselt 7,2 päeva (1-37 päevani).
Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 8 inimesel, neist 6 surid.
Põhiliseks riskifaktoriks on olnud südame-veresoonkonnahaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest olid esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus, diabeet.
18 inimest on sattunud gripi tõttu intensiivravisse hooldekodudest, neist 9 surid.
Kommentaarid