SUHTELINE VAESUS: Valgamaalaste arvates päris näljas lapsed tänapäeval ei ole. Foto: Aldo Luud
14. aprill 2018, 00:25
Valgamaa lastest ligi pooled elavad suhtelises vaesuses
LASTEAEDNIK: kurb on, kui laps vaatab pealt, kuidas teised söövad. Ja ma ei tea, kas ta kodus on kõhu täis saanud või mitte! (410)
„Ühe meie ema lapsed olid kaks kuud kodus, sest nagu hiljem selgus, kohatasu ja toiduraha tal maksta ei olnud. Nüüd käivad lapsed jälle lasteaias, aga söövad ainult lõunat, sest hommikusöögi ja õhtuoote jaoks raha ei ole,“ räägib ühe Valga lasteaia juhataja.
„Ühe meie ema lapsed olid kaks kuud kodus, sest nagu hiljem selgus, kohatasu ja toiduraha tal maksta ei olnud. Nüüd käivad lapsed jälle lasteaias, aga söövad ainult lõunat, sest hommikusöögi ja õhtuoote jaoks raha ei ole,“ räägib ühe Valga lasteaia juhataja.
Äsja avaldatud tervise arengu instituudi ülevaate järgi elavad kõige vaesemad inimesed Valgamaal, kus laste suhtelise vaesuse määr on lausa 46,4 protsenti. See on kolm korda nukram olukord kui Harjumaal.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
hüvitist. Aga näljas lapsi on aina rohkem.
Nõukogude okupatsiooni ajal oli TRÜ sööklas söögilaudade peal hapukapsas ja leib TASUTA, üliõpilased, kellel raha ei jätkunud, said ka sellest kõhu täis, ühikas praeti rasvata kartuleid ja hapukapsas ja leib kõrvale oli tugev kõhutäis ka meesterahvale.
Täienduseks , et 1970-ndatel maksti ülikoolis stippi 40.-rbl - ja väga hea õppeedukuse korral 50.-rbl kuus. Ülikooli sööklas sai supi, prae ja magustoidu vaid mõnekümne kop eest. Harilikult võeti pool suppi, sest tervet ei jõudnud ära süüa...