FOTOD | MÜLGAS TALLINNA KÜLJE ALL: „Tee on julm. Võõra aitab välja traktor.“ (94)

„Madala autoga on inimesed juba kinni jäänud. Postiljon, kes aastaid kodukannet teinud, ütles, et see on kõige hullem tee Rae vallas. Ütles, et ma ei pruugigi lehte saada,“ pajatab Tõnu (nimi muudetud). Ta on aastaid pidanud vallaga ja teiste kõikvõimalike ametiasutustega kirjavahetust, et kevadised-sügisesed kojusõidud pealinnast oleksid muretud. Seda ta saavutanud ei ole, vastupidi, viimastel päevadel pole postiljon lehte toonudki.

Kuna Tõnu on tunnistanud oma kaotust tuuleveskite ehk vallaisadega võitlemisele, leidmata motivatsiooni sõjaretke jätkamiseks, palub ta anonüümsust. „Ma ei taha enam oma nime sinna valda, nendega on nii palju sõditud ja kirjavahetuses oldud, et ei viitsi enam.“

Põhjus, miks ta enda Veskitaguse koduteest räägib, on paar nädalat tagasi ilmunud lugu Lõuna-Eesti poristest teedest, mis on läbimatud, aga ku ometis peaks kinnimakstud ühistransport sõitma. „Ei ole vaja nii kaugele vaadata – kõik see asub ka Tallinna külje all.“

Murekohaks on Veskitaguse tee üks 500meetrine teelõik (kaardil punasega märgitud), mis külgneb Pirita jõega. Otseselt puudutab läbimatu tee Tõnut, kuna keelumärk on püsti pandud tema koduvärava ette, kaudsemalt aga veel paari majapidamist. „Märgid pandi püsti postiljoni tõttu, kes jäi [eelmisel nädal] mutta kinni.“

Tinglikult elab Tõnu oma perekonnaga praegu mudamülkas. Kui keelumärgiga formaalselt kinni pandud teelõik viiks ta Jüri aleviku taha, siis teine jõuab otsapidi Tallinna-Tartu maanteele. Ka teine, samuti ligemale 500meetrine teelõik, mis pole sõidukeelu all, on jõe tõttu mudaga kaetud (kaardil kollasega märgitud*). „Nad ei saa seda kinni panna, me ju elame siin,“ räägib Tõnu.

Express Posti kvaliteedi- ja teenindusjuht Merle Saarlaid kinnitab, et postiljon jäi tõesti eelmisel nädalal mutta kinni. Auto kättesaamiseks oli vaja traktori abi. Kuna tee on praegu tavalise sõiduautoga läbimatu, ei tooda Tõnule lehte koju. „Lehekandja ja klient leppisid kokku, et klient saab tellitud väljaande kätte Jüri alevikust,“ ütleb Saarlaid.

Pirita jõe kõrval elava Tõnu sõnul leevendaks olukorda lihtsam kaevetöö: täita pinnas paaris kohas killustikuga, mis lubaks jõeveel joosta kaugemale kui kaldaäärne muda. „Ütlesin vallaisadele, et olge mehed, tehke ära see üks hull koht! Aga neil pole raha ega tahtmist, kuna seal ei ole inimesi,“ märgib peremees kibeda tõena. Tulemaks pehmel pinnasel omadega toime, on soetatud kõrgem ja võimsam sõiduk, mis mudast teed ei pelga.

Vald: investeering pole õigustatud

Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul on vald aastate jooksul pannud Veskitaguse teesse arvestatava summa, pinnates ja korrastades selle lõike. Vald paneb raha edaspidigi. Võrklaev tunnistab, et jõeäärne teelõik on probleemne, kuid rõhutab, et see on lühiajaline mure ning mitte keegi ei ole selle tõttu mudalõksus. „Pirita jõega paralleelselt kulgev teelõik on praegu liiklusele suletud. Teelõigu vahetus läheduses paikneva kinnistu elanikel ning ettevõtetel, sealhulgas postiljonil, on võimalus kasutada teist teelõiku, mis kulgeb läbi Veskitaguse küla ja on autoga kergemini läbitav,“ selgitab vallavanem. „See on küll kõige märjematel perioodidel samuti paari nädala jooksul halvas seisus, aga sellegipoolest autoga läbitav – katsetasin selle ise pühapäeval järele!“

Jõeäärseid teelõike plaanib vald tänavusel aastal korrastada 40 000 euroga, kuid probleemikoldes vald kätt külge ei pane. Võrklaeva sõnul on selleks mitu objektiivset põhjust: asukohast tingituna vajaks teelõik tehnoloogiliselt kalleid lahendusi ja olemas on, nagu juba mainitud, alternatiivsed marsruudid, mis ei ole oluliselt pikemad. Kokkuvõtlikult on tegu üksikute majade-perekondade mugavusega, mis ei õigusta sadu tuhandeid eurosid nõudvat investeeringut.

Kuigi alternatiivne tee on olemas, sõidab Tõnu ja nagu veel mõned kohalikud ikkagi läbi mudakolde, millele on keelumärgid ette pandud. „Lapsed käivad lasteaias-koolis Jüris. Kui sõita Tallinna-Tartu maantee kaudu, tähendaks see meile ringi ja lisakilomeetreid,“ põhjendab jõeäärne elanik.

Vallavanema sõnul on see omakorda probleem, mis lõhub teed veel rohkem. „Märgid on väljas, et teed hoida. Kui seda ignoreeritakse, siis tee halveneb veelgi,“ ütleb Võrklaev. „Jutt käib kevade-sügise kahest nädalast, mil tuleks sõita alternatiivsel teel.“

Võrklaev ei eita, et vallal on rahalisi vahendeid rohkem kui nii mõnelgi teisel omavalitsusel. „Oleme üks rikkamaid omavalitsusi, kuid seda just tänu rahvastiku juurdekasvule, millega kaasnevad ka väga suured kohustused,“ märgib Võrklaev. Rae vallal on tänavu läbi aegade suurim eelarve, mis ulatub 39,4 miljoni euroni. Kuigi aasta suurprojektideks on nimetatud kahe uue lasteaia ehitust, on aastat eraldi tituleeritud teede ehituse aastaks: ümberehitatavatesse ja rajatavatesse teedesse kulutatakse 4,4 miljonit eurot.

„Eelarvest 11,6 miljonit on planeeritud investeeringuteks ja kavas on võtta 6,1 miljonit laenu. See näitab, et meie tänased kiirest kasvust tulenevad kohustused ületavad tegelikult oluliselt meie võimekust kõiki asju omavahenditest teha,“ täpsustab Võrklaev. „Seda enam on põhjendatud meie kaalutlused, kuhu saame investeerida ja kuhu mitte.“

* - Kaardil on kollasega märgitud kehvad teelõigud, mis on vallal plaanis korrastada.