Puhas vesi on kättesaamatu enam kui kahele miljardile inimesele. Foto: AFP/Scanpix

3. mai 2018, 16:14

Puhas vesi pole ka Euroopas üldine hüve (1)

Maailma enam kui 7,6 miljardist inimesest on ligipääs puhtale ja tarvitamiseks ohutule joogiveele 71 protsendil. Enam kui 2,1 miljardil inimesel on tõsiseid raskusi ohutu joogivee kättesaadavusega, suur osa neist peab kasutama väljaheidetega saastunud joogiveeallikaid. Saastunud vee kaudu levivad sellised ohtlikud nakkushaigused nagu düsenteeria, koolera, tüüfus, ka poliomüeliit. Saastunud joogiveest saadud kõhulahtisus põhjustab hinnanguliselt 842 000 surma igal aastal. Samas pole loota asjade paranemist: maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul elab 2025. aastaks veenappusega piirkondades juba pool maailma elanikkonnast.

Ka Euroopas pole asjad laitmatud: WHO andmetel puudub Euroopas 21 miljonil inimesel elementaarne joogiveeteenus ja 36 miljonil elementaarsed sanitaartingimused, see tähendab, et neil puudub võimalus oma hügieeni eest hoolitseda.

Sellised andmed toob esile Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees, kui pärime talt hinnangut joogiveega varustamise olukorrale.

Eesti Vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. Foto: HEIKO KRUUSI

Härra Tarkmees, milline on nende näitajate foonil olukord Eestis?

Euroopa foonil väga hea. Veevõrgu kaudu levivaid haigestumisi pole Eestis registreeritud juba aastast 1996. Sinnamaani ikka esines päris ulatuslikke haiguspuhanguid. Peamiselt oli tegu kõhulahtisuse ehk düsenteeriaga. Aga samuti esines hepatiiti, kollatõbe, kõhutüüfust. See oli põhiliselt tingitud põhjavee reostusest. Tollal polnud piisavalt raha, et ühisveevärke korras hoida. Esines palju põhjavee reostust, kogu põllumajandus reostas ümbritsevat põhjavett.

Kuidas on olukord praegu?

Ühisveevärgi pool, joogivee puhastamise süsteemid ja reovee puhastamine on väga tugevalt paranenud sajandivahetusest, kui Euroopa Liidust hakkasid tulema suured investeeringud. Vähem kui kahekümne aastaga on vee kvaliteedi parandamisse Eestis investeeritud miljard eurot, tehtud on tohutud investeeringud veemajandusse – nii joogivee kui ka reovee käitlusse. Oluline on ka, et suudaksime saavutatud taset hoida, jätkuvalt investeerida. Muidugi on vaja liita üha uusi inimesi ühisveevärgiga, mille vesi on ära kontrollitud.

Näitajad on meil head. Ühisveevärgist sai 2016. aasta lõpu andmeil (2017. aasta andmeid pole riik veel kokku löönud) vett 89 protsenti kogu elanikkonnast, ja vaid veidi alla 11 tarbib vett oma eraveevärgist, peamiselt puurkaevust, vähem salvkaevust. Riik on viimastel aastatel jaotanud raha hajaasustusele, et soodustada puurkaevude rajamist.

Räägitakse, et Põhja-Eestis on vesi kohati radioaktiivne?

Riskiuuringute tulemused näitavad, et see looduslikku päritolu radioaktiivsuse tase on nii madal, et selle tõttu haigestumine on ebatõenäoline.

Eraldi lugu on vee metallisisaldusega. Meie joogivees on palju rauda ja mangaani ja teisi lisandeid, aga need ei kahjusta otseselt tervist. Need komponendid tuleb siiski veest välja filtreerida, et vesi oleks maitsvam ega kahjustaks majapidamismasinaid või näiteks pestavat pesu.

Terviseameti joogivee kvaliteedi 2016. aasta aruandest näeme, et kui aastal 2002 oli probleeme indikaatornäitajatega, eelkõige rauasisaldusega, 35,3 protsendil vee tarbijaist, siis 2016. aasta lõpus oli see näitaja 1,75 protsenti. Olukord raua, mangaani ja muude metallide vallas on selle ajaga paranenud üle paarikümne korra.