Keha

Liigesehaigusega saab elada, kui õigel ajal arsti juurde minna 

Silja Paavle, 11. mai 2018, 13:55
Täna toimuval reumafoorumil osaleb üle 80 erialainimese ja patsiendi üle Eesti, kelle rolliks on info viimine maakondlikes keskustes asuvatesse patsiendiorganisatsioonidesse.Foto: Erakogu
"Põletikuliste liigesehaiguste korral on reumatoloogile saamisega kiire, sest varakult avastatud ravi hoiab patsiendi pikalt aktiivsena," sõnas reumatoloogide seltsi juhataja Karin Laas täna toimuval reumafoorumil. Samas jäi foorumilt kõlama, et liigesehaiged ei jõua õigel ajal arsti juurde.

Karin Laasi sõnul tuleb alustada haigust modifitseeriva raviga 6-12 nädalat pärast haiguse diagnoosimist. Et patsient saaks abi õigel ajal, on oluline patsiendi õigeaegne perearstile pöördumine ja hea motiveeritud koostöö reumatoloogiga.

Samal teemal

Karin Laasi sõnul vajab patsient bioloogilist ravi kui tavapärane baasravi on ammendunud. Eestis on see valikus olnud juba kümmekond aastat aga siin on kaks piiravat aspekti – eelarve ja kriteeriumid, millal saab bioloogilist ravi patsiendile määrata. Eelmise aasta seisuga saab Eestis bioloogilist ravi 912 patsienti. Sellest 388 on reumatoidartriidi haigeid (7%). Euroopas on bioloogilise ravi saajate osakaal 15-30%.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Maris Uuetoa sõnul on luu- ja liigeshaiguste eripära see, et töövõimelised inimesed muutuvad haiguse tõttu ilma õigeaegse piisava ravita kiirelt töövõimetuks, põhjustades ühiskonnale suuri kulutusi. Eestis on aga olukord kus 2015. aastal läbi viidud küsitluses väitis 12,7% vastanutest, et ei saa teenust kõrge hinna, teenuse osutaja kauguse või pika ooteaja tõttu. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 3,2%, Rootsis 1,0%.

Perearstide seltsi juht Le Vallikivi selgitas arstkonna ootusi, võimalusi  ja vajadusi. Ta rõhutas, et väga oluline on patsiendi enda aktiivsus, teadmised ja koostöövalmidus. Niinimetatud dr Google'i roll on tema hinnangul oluline aga muidugi tekitab enne arsti juurde jõudmist ka suurt ärevust. Perearstilt eeldatakse kõige teadmist aga dr Vallikivi sõnul on oluline teada, et perearst ei ole kaugeltki kõigeteadja. Muidugi on tal teadmised ja kogemused aga patsiendi enda haiguse kulgu, ravimite koostoimet ja jälgimist, saab kõige paremini jälgida siiski igaüks vaid ise. Perearst ei ole patsiendi jaoks mitte väravavaht, vaid värava avaja. Arstid eeldavad, et patsiendid teavad, mis haigus neil on, mis ravimeid nad tarvitavad, milliseid toetavaid metoodikaid kasutada ja kuidas selle kõige juures mitte viriseda.