LIIGESEHAIGUSED: hirmud ja teadmatus pikendavad ravile jõudmise aega (20)

„Luu- ja liigesehaigused ei ole Eestis surma põhjustajana esireas, kuid need tagavad piinarikka elu,“ sõnab Ingrid Põldemaa Eesti reumaliidust. Ta teab, millest räägib, sest on isegi pikka aega liigesepõletikega kimpus olnud.

Möödunud nädalal toimunud Reumafoorumil jäi kõlama, kui oluline on luu- ja liigesehaigustega varakult arstile jõuda. Seda vajadust kinnitab ka Ingrid Põldemaa, kes esialgu ei osanud oma paistes ja valulikele liigestele tähelepanu pöörata. Viis aastat pärast esimeste sümptomite ilmnemist ei saanud ta ühtäkki enam liikuda ja pöördus alles siis murega perearsti juurde. Luupuse diagnoosimine võttis omakorda aega, nüüd on sellele lisandunud liigesepõletik.

Ingrid Põldemaa tunnistab, et kui ta oleks varem osanud oma haigusele tähelepanu pöörata, oleks ta läinud varem arsti juurde, oleks rohkem tervisele mõelnud ja poleks õpingute kõrvalt öösiti töötanud. „Tänapäeval kipume paraku töötama nii öösel kui ka päeval, see jätab aga tervisele jälje,“ nendib ta.

Just seepärast on ta võtnud enda ülesandeks inimesi põletikuliste luu- ja liigesehaiguste teemal harida. „Oma haiguse tundmine lubab elus paremini hakkama saada,“ kinnitab ta. Ingrid ise ei saa näiteks saabunud päikeselisi päevi nautida – päike aktiveerib tema haiguse ning tekitab väsimust ja jõuetust.

Liigesehaigete eestkõnelejana teab naine, et liigesehaigeid on palju. Samas on ta liigagi tihti kogenud, et inimesed ei räägi oma haigusest ka mitte pereringis. Või kui peres sellest teatakse, siis kodust väljaspool mitte – inimesed kardavad, et neisse hakatakse tööl kehvasti suhtuma, et nad kaotavad töö, et pank ei anna enam laenu jne. „Selliste hirmude pärast kipuvad ka diagnoos ning ravi hilinema, mis omakorda põhjustab töövõime vähenemist, “ märgib Ingrid. Paljud reumaatilised haigused ja nendega kaasnev valu ei ole väliselt nähtavad ning seetõttu on keeruline mõista ka haiguse tõsidust.