OODATA EI MAKSA: Ingrid Põldemaa (esplaanil) ja Lembe Kullamaa soovitavad haigust mitte pikalt kannatada ja otsida võimalikult vara arstidelt abi.Foto: Aive Hiiepuu
Silja Paavle 15. mai 2018 00:01
„Luu- ja liigesehaigused ei ole Eestis surma põhjustajana esireas, kuid need tagavad piinarikka elu,“ sõnab Ingrid Põldemaa Eesti reumaliidust. Ta teab, millest räägib, sest on isegi pikka aega liigesepõletikega kimpus olnud.

„Luu- ja liigesehaigused ei ole Eestis surma põhjustajana esireas, kuid need tagavad piinarikka elu,“ sõnab Ingrid Põldemaa Eesti reumaliidust. Ta teab, millest räägib, sest on isegi pikka aega liigesepõletikega kimpus olnud.

Möödunud nädalal toimunud Reumafoorumil jäi kõlama, kui oluline on luu- ja liigesehaigustega varakult arstile jõuda. Seda vajadust kinnitab ka Ingrid Põldemaa, kes esialgu ei osanud oma paistes ja valulikele liigestele tähelepanu pöörata. Viis aastat pärast esimeste sümptomite ilmnemist ei saanud ta ühtäkki enam liikuda ja pöördus alles siis murega perearsti juurde. Luupuse diagnoosimine võttis omakorda aega, nüüd on sellele lisandunud liigesepõletik.

Ingrid Põldemaa tunnistab, et kui ta oleks varem osanud oma haigusele tähelepanu pöörata, oleks ta läinud varem arsti juurde, oleks rohkem tervisele mõelnud ja poleks õpingute kõrvalt öösiti töötanud. „Tänapäeval kipume paraku töötama nii öösel kui ka päeval, see jätab aga tervisele jälje,“ nendib ta.

Just seepärast on ta võtnud enda ülesandeks inimesi põletikuliste luu- ja liigesehaiguste teemal harida. „Oma haiguse tundmine lubab elus paremini hakkama saada,“ kinnitab ta. Ingrid ise ei saa näiteks saabunud päikeselisi päevi nautida – päike aktiveerib tema haiguse ning tekitab väsimust ja jõuetust.

Liigesehaigete eestkõnelejana teab naine, et liigesehaigeid on palju. Samas on ta liigagi tihti kogenud, et inimesed ei räägi oma haigusest ka mitte pereringis. Või kui peres sellest teatakse, siis kodust väljaspool mitte – inimesed kardavad, et neisse hakatakse tööl kehvasti suhtuma, et nad kaotavad töö, et pank ei anna enam laenu jne. „Selliste hirmude pärast kipuvad ka diagnoos ning ravi hilinema, mis omakorda põhjustab töövõime vähenemist, “ märgib Ingrid. Paljud reumaatilised haigused ja nendega kaasnev valu ei ole väliselt nähtavad ning seetõttu on keeruline mõista ka haiguse tõsidust.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (20)

Jauram 15. mai 2018 12:11
Minul pole Merelahes mingeid probleeme, lausa saadetakse, nõutakse probleemi korral spetsi konsultatsiooni !
Analüüsid tehakse mitte nõudmisel vaid ,,igaks juhuks" sest hoolitakse ... !
Enn 15. mai 2018 11:20
Mina sain trauma 2 aastat tagasi ühes väikelinnas ja kuna seal polnud võimalusi uuringuteks, sest eelmine valitsus oli kaotanud uuringute tegemise võimaluse kohapeal. Kuna aga suur kont oli terve ja käia sain leiti et pole midagi viga. Kaks nõdalat hiljem avastati Tallinnas, et on kannakõõluse osaline rebend ja hüppeliigese malleoolide ehk kontide vigastus. Tehti küll kõik mis võimalik, kuid ravi jäi hiljaks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS