Tallinna juuksurisalongides käib keskealine sarikakaja (34)

Juuksur Sandra Ashilevi sõnul oli tema salongis olukord pärast nii hull, et üks juuksuritool polnud enam töökõlblik. Ashilevi kirjutas sotsiaalmeedias hoiatuseks, et mees laseb end täis ja hakkab siis mõnuledes inimeste reaktsioone jälgima.

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Inna Toater kinnitab, et nad on juuksuritoolis kakamise  kohta avalduse saanud. „Avaldajaga on ühendust võetud ja ta on kutsutud politseisse ütlusi andma,“ räägib Toater. „Kuivõrd nüüdseks on selgeks saanud, et see võib olla süstemaatiline tegevus ega pruugi olla juhuslik või tahtmatu käitumine, siis on alust alustada menetlust. Teeme kõik endast oleneva, et isik tuvastada ja selgitada välja tema käitumise põhjused,“ lubab Toater.

Politsei pressiesindaja sõnul kvalifitseerub tundmatu mehe käitumine avaliku korra rikkumiseks.

Õhtuleht küsis psühhiaater doktor Imre Rammulilt, mis küll sunnib kedagi sellisteks tegudeks.

„Antud juhul võib kasutada ütlust: üks kord on juhus, kaks korda suur juhus ja kolm korda reegel. Olukorra korduvus viitab tõenäosusele, et see on seksuaalmaiguline perversiteet. Asjaolu, et isik otsib pärast tegu silmsidet, näitab samuti, et see ei ole lihtsalt päevane roojapidamatus,“ tõdes doktor Rammul.

Rammuli sõnul võib see olla hälbelise seksuaalkäitumise tavapärane kinnistusmehhanism ehk imprinting. „Imprintingu puhul seostub ühekordne ere seksuaalelamus mõne esmaselt mitteseksuaalse objekti või situatsiooniga ning võib mõningatel juhtudel fikseeruda. Tõenäoliselt on selle isiku elus olnud olukord, kus ta ongi suhteliselt avalikus kohas püksi põrutanud ja selle foonil on tekkinud tugev seksuaalne erutus või väljund orgasmina,“ pakub doktor Rammul.

Psühhiaater ei julge hinnata, kui palju selliseid nihkeid inimestel ette tuleb. „Kui keegi proovikski statistikat teha, siis inimesed valetavad ka anonüümsetes küsitlustes,“ sõnab Rammul.

Üldiselt on avalikus ruumis muid hälbe vorme, näiteks liputajad ja piilujad. „Selliseid tunge on inimesel soovi korral siiski võimalik kontrollida, peale enesekontrolli on abi vastava ala spetsialistist, kes saab määrata medikamendid, mis selliseid vajadusi pärsivad ning rakendada asjakohast psühhoteraapiat,“ lisab Rammul.

Kui kohtute pealinnas sarikakajat, siis andke sellest kindlasti teada ka politseisse!