Laste ülekaal on võtmas epideemia mõõtmeid: ligi kolmandik Eesti lastest on ülekaalus või rasvunud (20)

Kaaluprobleem muutub järjest kaalukamaks

Mitmed uuringud kinnitavad, et laste ülekaal ei ole ka Eestis enam mingi eksootiline probleem, vaid on muutunud tõsiseks valukohaks.

Arvestades, et Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Suurbritannias on ülekaaluline iga viies 5-19-aastane noor ning Kreekas, Maltal ja Itaalias iga kolmas teismeline, asetub Eesti üsna kesksele positsioonile.

Eestis kimbutab ülekaal enim 5- kuni 14-aastasi lapsi ja noori ning aastast 2002 on see tendents jõuliselt kasvanud. 2015. aastast on õnneks märgata väikest langustendentsi.

Ülekaaluga on kimpus juba 1. klassi lapsed

Käesoleva aasta aprillis esitletud laste rasvumise seireuuringust selgus, et 1. klassi lastest on liigse kaaluga hädas veerand. Uuringust ilmnes, et ülemäärane kehakaal on mõnevõrra rohkem levinud poiste kui tüdrukute hulgas. Alakaalus on seevastu alla 2 protsendi lastest.

Maakonniti on kaaluprobleem suurim Lääne- ja Hiiumaal. Kõige kõhnemad on lapsed Tartus ja Tallinnas.

Hommikusöök söö ise

Uuring kinnitas, et üheks oluliseks mõjuriks laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kehakaaluga lapsi oluliselt vähem kui mittesööjate hulgas (vastavalt 26 ja 32 protsenti).

Samuti selgus, et võimalus koolisööklas hommikueinet süüa on olemas ligi pooltes Eesti koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse – kui maiustused on kättesaadavad 56% koolides, siis palju vähematest koolides on võimalik õpilastel osta salatit (25%), võileibu (30%) või kuivatatud puuvilju ja pähkleid (29%)

Lasteasutustel tervislike harjumuste kujundamisel oluline roll

Ootuspäraselt oli ülemäärase kehakaaluga laste osakaal väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel. Uuringust selgus, et enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei ole aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis.

Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll. „Olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites, ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,“ lisas Nurk.

Teadurid panevad seljad kokku

Laste ülekaaluga on asunud võitlema ka Euroopa teadurid. Juuni alguses käivitus neli aastat kestev ning 15 riiki ja 31 teadus- ja valitsusasutust kaasav uurimisprojekt STOP, mis on Euroopa suurim laste rasvumise vastu võitlemiseks loodud algatus.

Projekti käigus otsitakse lahendusi juba epideemia mõõtmeid võtvale laste ülekaalulisuse probleemile, millel on tõsised pikaajalised mõjud terviseseisundile, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Muuhulgas hinnatakse Euroopa riikide valitsuste võimalusi kasutada laste ülekaalu vastu võitlemisel hoobasid, nagu maksud, toiduainete märgistamine, reklaamipiirangud jm.