VERERÕHK TEEB MURET? 6 vähem tuntud seika kõrgest vererõhust (5)

1. Kas saan oma elustiiliga mõjutada kõrget vererõhku?
Jah. Kõige olulisem on vähendada soola söömist, vältida ülekaalu ja liikuda. Keskmiselt vajab inimene viis grammi soola ööpäevas. On loodusrahvaid, kes kasutavad soola minimaalselt. Nende hulgas ei tunta kõrgvererõhutõbe. Ka alkoholiga liialdamine tõstab vererõhku. 

2. Kui olen arsti juures, on vererõhk kõrge, aga kodus normaalne. Kas mind ähvardab kõrgvererõhutõbi?

Tegemist on nn valge kitli kõrgvererõhuga, mis tõenäoliselt siiski näitab haiguse riski. Ka need, kes kannatavad seda tüüpi häire all, peaksid oma elustiilile tähelepanu pöörama. 

3. Mõõdan vererõhku hommikul ja õhtul. Millest see tuleb, et hommikul on näitajad normaalsed, aga õhtul on rõhk kõrge?

See on hea märk, kui hommikul pärast puhkamist on vererõhk normaalne. Ka see on normaalne, et vererõhk võib tõusta stressi või füüsilise pingutuse tõttu. Murettekitav on see, kui vererõhk on püsivalt kõrge.

Kui vererõhuhaigel on hommikul rõhk liiga kõrge, võib see viidata sellele, et ravimite toime pole piisav. Siis peab arstiga nõu pidama: kas tuleb muuta  ravimit või annust.

4. Minu vana isa ja ema tarvitavad vererõhurohtusid. Kas see tähendab, et ka mina hakkan neid keskeas või hiljem võtma?

5. Kas kõrge vererõhk kasvatab lisaks südamehaiguste riskile ka mäluhäirete riski?

Jah, nendel on leitud seos. Kui suudad oma elustiilimuutustega vererõhku langetada, vähendad ka mäluhäirete riski. 

6. Kui hakkan vererõhurohtusid võtma, siis kas seda tuleb lõpuni teha?

Sageli on ravi pikk ja kestab elu lõpuni. Kuid kui muudad elustiili, on võimalik ravimite annust vähendada või isegi lõpetada rohu võtmine. Omapäi ei tohi kunagi rohtudest loobuda, vaid tuleb arstiga nõu pidada. Äkiline ravi lõpetamine võib olla tervisele riskantne.

Allikas: Iltalehti