EESTIS JUUAKSE, ET JÄÄDA PURJU. Kas alkohol on mõjutanud ka sinu tervist? (14)

Hiljuti avaldati karm tõde - Eestis joodi 2017. aastal iga elaniku kohta 8,6 liitrit puhast alkoholi.  Eestis juuakse Põhjamaadele iseloomulikult  – korraga suurtes kogustes, et jääda purju. See erineb maadest, kus joomine on seotud toitumiskultuuriga ning kogused on väiksemad.

Mida teeb alkohol tervisega?

Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme loetakse WHO andmetel ligi 60, kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Kas haigus avaldub, sõltub vanusest, soost, geenidest jms.

• Raskemad alkoholi tarbimisega otseselt seonduvad haigused on südame-veresoonkonna haigused, vähkkasvajad, maksa-, kõhunäärmehaigused ning neuroloogilised haigused.
• Lisaks mõjutab alkohol välimust ja enesetunnet, rikub une kvaliteeti ja nõrgestab immuunsüsteemi.
• Alkohol on depressant, mis rikub ajukeemia tasakaalu ja mõjutab seda, mida me mõtleme, tunneme või teeme. Kui esimene klaas mõjub lõdvestavalt ja mured tunduvad väiksemad, siis pikapeale ärevus ja stress hoopis kasvavad.
• Enamik alkohoolsetest jookidest on kalorirohked ja sellega kaasnevad lisakilod.

Veri kõneleb alkoholikahjudest

Kuidas ma tean, kas alkohol on teinud kahju minu tervisele? Alkoholist tingitud tervisehäired kuhjuvad, kuid inimesel endal on raske teadvustada, et enesetunde halvenemise põhjuseks võib olla alkohol. Objektiivset infot organsüsteemide kahjustuste kohta on võimalik saada teada teatud vereanalüüside abil.

Ka siis, kui analüüsid on normi piires, ei tähenda see seda, et võiksid rohkem juua või senisel moel jätkata.  Alkoholi tarvitamisel peab lähtuma põhimõttest, et mida vähem ja mida harvem, seda parem.

Allikas: Synlab