Naiste tugikeskustesse pöördunute arv kasvas 5% (3)

Tugikeskustesse pöörduvad naised, kes on paarisuhtes tundnud nii füüsilist, vaimset, seksuaalset kui ka majanduslikku vägivalda.

Naiste tugikeskuste teenust korraldava sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juhi Jako Salla sõnul on see hea, et üha enam ohvreid leiab tee tugikeskustesse. "Kuni vägivaldne suhe kestab, püsib ka oht, et vägivald muutub raskemaks ning kandub läbi laste uutele põlvkondadele," sõnas ta.

Salla lisas, et mida varem abi otsitakse, seda paremad on võimalused vägivalla süvenemise ennetamiseks ja raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Tema sõnul on oluline, et inimesed teaksid, et tugikeskusesse pöördumine ei eelda kriminaalmenetlust ega tõendite esitamist, vaid tegu on avatud teenusega kõigile naistele, kes end vääralt kohelduna tunnevad.

Naiste tugikeskused pakkusid esimese poolaasta jooksul juhtumipõhist nõustamist üle 3400 tunni, psühholoogilist nõustamist pakuti üle 1700 tunni. Kriisinõustamist osutati kokku 667 tundi, juriidilist nõustamist 617 tundi ja võrgustikutööd tehti 310 tunni ulatuses. Turvalist ajutist majutust ehk varjupaigateenust kasutasid kuue kuu jooksul 85 naist.

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on toetada vägivallast pääsemist ja iseseisvat toimetulekut. Ohvrile pakutakse turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajadusel ajutist majutust nii naisele kui temaga kaasas olevatele lastele. Teenust pakutakse üle Eesti kõikides maakondades ning see on tasuta.

Selle aasta 1. augustist muutusid riigihanke tulemusena viies maakonnas naiste tugikeskuse teenusepakkujad. Lääne-Virumaal osutab teenust MTÜ Virumaa Naiste Tugikeskus, Järvamaal MTÜ Järvamaa Naiste Tugikeskus, Raplamaal MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, Jõgevamaal MTÜ Naiste Tugi– ja Teabekeskus ning Lääne- ja Hiiumaal MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus. Kõikide tugikeskuste kontaktid leiab ameti kodulehelt.