Terviseuudised

8 soovitust, kuidas olla sel aastal tervem

Viirushaiguste vastu võitlemine algab korralikust kätepesust 

Sirje Maasikamäe, 2. oktoober 2018, 00:01
PESE HOOLIKALT KÄSI: pesemata käed on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus. Foto: Vida Press
Viirushaiguste hooaeg on alanud ja kogub hoogu. Kuidas turgutada immuunsüsteemi ja viirushaigused endast eemal hoida? Kuidas end kaitsta, kui puutud kokku haigete inimestega? Nõu annab Apotheka apteeker Kerli Valge.

1. Söö mitmekülgselt

Kõigepealt tuleb immuunsust tugevdada mitmekülgse toiduvalikuga. Söö rohkem puu- ja köögivilju, tsitruselisi, teraviljatooteid ja tervislikke rasvu. Väidetavalt aitab puu- ja juurvilja söömine suurendada antioksüdantide kogust organismis, mis omakorda hävitab vabad radikaalid juba eos.

Samal teemal

Kuid olenemata sellest, kui palju värsket kraami sügiseti süüa, kipuvad vitamiinivarud kestma vaid kaks kuni kuus nädalat, näiteks B1-vitamiin püsib organismis vaid kolm-neli päeva. Värsked puu- ja köögiviljad ei sisalda tegelikult kõiki vajalikke vitamiine. Nendes on küll väga palju C- ja A-vitamiini, kuid tihtipeale pole piisavalt B-vitamiini.

2. Pese hoolikalt käsi

Korralik kätehügieen aitab nakkushaigusi eemal hoida, sest pesemata käed on kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus. Kui pesta käsi seebi ja veega 15 sekundit, väheneb neil võõra mikrofloora hulk 10 korda, 30 sekundi jooksul aga juba ligi 1000 korda. Ole eriti hoolikas viirushaiguste leviku ajal.

Käsi saab puhastada ka antiseptikuga. Alkoholi põhjal valmistatud antiseptikut tuleb kätel hoida 30 sekundit, mis vähendab bakteriaalset mikrofloorat käenahal 10 000 korda. Kui vahend on nahal 60 sekundit, väheneb bakteriaalse mikrofloora hulk kuni 100 000 korda. Seega on antiseptika palju tõhusam kui seepi ja vesi.

3. Võta D-vitamiini aasta ringi

Paljud katkestavad suvel D-vitamiini võtmise, kuid mitmed uuringud on tõestanud, et meie laiuskraadil elavad inimesed võiksid võtta D-vitamiini aasta ringi. Sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, annab märku väsimus, jõuetus, lihaste nõrkus ja kurnatus. Jalgades võib olla raskustunne, luudes valu, sageli kimbutavad nakkushaigused ja vaevab depressioon.  

D-vitamiini vaeguse saab väga lihtsalt kindlaks teha vereprooviga. Kõrgeim D-vitamiini puuduse risk on neil, kes tervise pärast või muul põhjusel liiguvad väljas vähem ega saa nahale otsest päikest. Riskirühma kuuluvad lapseootel või imetavad emad, aga ka näiteks sisealadega tegelevad sportlased ning eakad ja liikumispuudega inimesed.

4. Toeta närve B-vitamiinidega

Pime aeg mõjutab ka enesetunnet. Närvisüsteemi toetamiseks sobivad hästi B­-grupi vitamiinid. Mitme B­-grupi vitamiini imendumine on häiritud, kui juua liiga palju kohvi ja liialdada alkoholiga, ka suukaudsete rasestumisvastaste vahendite võtmisel.

B­-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B­-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda.

5. Kasulikud bakterid aitavad ka külmetushaiguste puhul

Probiootikumide kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide korral, aga viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral.

Kuna probiootikumid mõjutavad üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerivad organismi kaitsemehhanisme, võib neist abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne puhul. Uuemad teadusartiklid räägivad sellestki, et probiootikumide võtmine võib kiirendada külmetushaiguste möödumist.  

Ühe uuema tootena leiab apteegist elusaid baktereid sisaldava ninasprei, mis aitab taastada ja tasakaalustada ninaõõne mikrofloorat, vähendada korduvat haigestumist ja kiirendada paranemist. See ennetab näiteks nohu, kõrvapõletikke jne.

6. Turguta end tsingiga

Et saada tsinki, immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat ainet, tuleb kindlasti süüa mereande, liha, pähkleid, mune ja teravilju. Kui on kahtlus, et toidulaud pole piisavalt mitmekesine – näiteks ei meeldi mõnedele teraviljatooted või köögiviljad –, võiks võtta tsinki sisaldavaid toidulisandeid.

Immuunsüsteemi tasakaalustatud toimimiseks on aasta ringi vaja optimaalses koguses vitamiine D, A, C, B6, B9 ehk foolhapet ja B12 ning nelja mineraalainet – seleeni, tsinki, rauda ja vaske. Neid vajalikke aineid sisaldab näiteks LYL immunUP preparaat, kus on võetud arvesse kõiki tüüpilisi immuunsüsteemi probleeme, millega siinsed inimesed iga päev võitlevad. See vahend aitab turgutada immuunsust, vähendada väsimust ning toetada hingamisteede tervist.

8. Parim kaitse on vaktsiin

Apteegist leiab ninaspreisid, mis aitavad võidelda külmetushaiguste ja gripi vastu (Humer Stop Virus, Ago Virax). Need spreid aitavad isoleerida viiruse ja organismil sellest kergemini vabaneda. Sellist laadi spreid sobivad nii lastele kui ka täiskasvanutele, ka raseduse ning imetamise ajal. Kõige kindlam on spreid kasutada kohe, kui inimene on kokku puutunud külmetushaigusi või grippi põdeva inimesega, samuti siis, kui ta on külmetushaiguste perioodil sunnitud viibima kohtades, kus on päeva jooksul palju inimesi.

Gripi kui ühe raskemini kulgeva ülemiste hingamisteede viirushaiguse ennetamiseks on kõige kindlam ikkagi vaktsineerimine.

Ära lase haigustel liiga kaugele areneda

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede haiguste tõttu arsti poole 3604 inimest, neist 43,5% olid kuni 15aastased lapsed. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova hinnangul on olukord hooajale tavapärane.

Praegu on liikvel paragripi-, adeno-, rino- ja teised viirused, gripiviirus ei ole ringlusse veel jõudnud.

Kui viirushaigused sagenevad, on see kohe tunda ka perearsti nõuandetelefoni 1220 töös.

„Praegu on kõnesid juba rohkem, kui oli augustis, aga tippaeg on veel ees,“ ütles nõuandeliini 1220 projektijuht Klarika Kallikorm-Rannamets. Tavaliselt hakatakse rohkem nõu küsima oktoobris, kuid viirushaiguste tippajal, mis enamasti algab detsembris, tuleb perearsti nõuandetelefonil vastata isegi kuni 1000 kõnele ööpäevas.

Mida 1220 liini nõustajad viirushaiguste puhul soovitavad? Universaalseid soovitusi ei ole, ütles eile nõustamisliinil vastanud arst. „Kõik sõltub konkreetsest inimesest ja mis haigusnähud tal on, mis haigusi ta veel põeb, kui vana ta on.“

Sageli helistavad inimesed nõuandeliinile siis, kui nad on juba kaua haiged olnud. Kallikorm-Rannamets paneb südamele: „Ei maksa lasta haigustel liiga kaugele areneda, vaid tuleb õigel ajal arsti juurde minna.“

Perearsti nõuandetelefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee