Maale arsti juurde: haigekassa kulul saab abi ainult tugeva tervisega inimene (64)

Haigekassa juhi Rain Laane väljaütlemine, et inimene võiks eriarsti pika ravijärjekorra puhul vaadata ka teisi Tallinna haiglaid või kiigata koguni naabermaakondadesse, kus ravile võib saada juba homme või ülehomme, on tekitanud palju paksu verd. 

Haigekassa 46 miljoni euro suurune riigihange muutis oluliselt erakliinikute võrku, kelle käest riik eriarstiabi teenuseid hangib, mistõttu osa patsiente ei saa tulevikus haigekassa rahastatava arstiabi saamiseks pöörduda harjumuspärase doktori juurde. Antud muudatus on tekitanud nii palju pahameelt, et Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva nõuab haigekassa juhi kohest ametist mahavõtmist. Nimelt ei määratletud 120 000 elanikuga Lasnamäed hankes  eraldi piirkonnana, vaid liideti koos Harjumaa ja Tallinnaga üheks tervishoiuteenuste pakkumise alaks.

Medicumi polikliinik, mis on olnud suurim haigekassa kulul eriarstiabi pakkuv erakliinik Lasnamäel, kaotas seeläbi olulise osa seni rahastatud eriarstiabi tasudest, mis jagati ümber teiste Harjumaa raviasutuste vahel. Seega ei saa lasnamäelased uue korra kohaselt enam senises mahus eriarstiabi kodurajoonis, vaid peavad mõningatel juhtudel bussiga kaugemale – näiteks Mustamäele – sõitma. Medicumi polikliiniku nõukogu liige Jaanus Vool on öelnud, et Lasnamäe ravikindlustatud ei soovi minna oma kodukohast kaugemale ambulatoorset eriarstiabi otsima.

„120 000 elanikuga Lasnamäel peab olema kättesaadav eriarstiabi, see on haigekassa kohustus,“ paugub Lasnamäe linnaosavanem Maria Jufereva. „Soovitused sõita Tallinna tasuta transpordiga naabermaakondadesse näitavad seda, et haigekassa juht ei tea midagi ei inimlikkusest, ei meditsiinist ega ka mitte transpordist.“

Kui keeruline on haigekassa juhi soovitust järgides eriarstile pääsemine?

Lasnamäelt kaotati kõrva-, nina- ja kurguarsti, silmaarsti, endokrinoloogi ja üldkirurgia arstide vastuvõtt. Lisaks vähenes vähemalt poole võrra pulmonoloogia, ortopeedia ja gastroenteroloogia vastuvõttude arv.

Haigekassa kodulehel on ära toodud ravijärjekordade pikkus erinevates raviasutustes ning spetsialistide kaupa. Antud info kohaselt ei ole homseks eriarstile võimalik  aega saada ei Tallinnas ega ka Tallinnaga piirnevates maakondades. Küll on kaugemates maakondades aegu ülehomseks.

Haigekassa ravijärjekordade pikkus erinevates raviasutustes ning spetsialistide kaupa näitab, et otorinolarüngoloogi ehk kõrva-nina-kurguarsti järjekorrad on lühimad ehk 2-päevased Narvas ja Pärnus. Tallinnas tuleb arstiaega oodata 111 päeva Põhja-Eesti regionaalhaiglas ning 32 päeva Ida-Tallinna keskhaiglas. Lapsega saab pealinnas arsti juurde üsna kiiresti – Tallinna lastehaiglas on esimene vaba aeg nina-kõrva-kurguarsti juurde 9 päeva pärast. Kontrollkõne Pärnu haiglasse näitas, et nina-kõrva-kurguarsti juurde saaks aja tõepoolest neljapäevaks ehk ülehomseks.

Endokrinoloogi vastuvõttu peab haigekassa andmetel Tallinna Põhja-Eesti regionaalhaiglas ootama 80 päeva ning Lääne-Tallinna keskhaiglas 23 päeva. Narva haiglas pääseb aga löögile juba 5 päeva pärast. Narva haigla umbusklik registraator ei olnud minu puuvenekeelse kõne peale, kust selgus, et patsient tuleks Tallinnast, nõus aega ilma isikukoodi ja suunava arsti nimeta kirja panema.

Oftalmoloogile ehk silmaarstile pääsemiseks tasub sõita kas Valka või Viljandisse, kus ajad saadaval vastavalt 6 ja 11 päeva pärasti. Pikim on järjekord Tartu ülikooli kliinikumis, kus kannatada tuleb koguni 124 päeva. Ida-Tallinna keskhaiglas on ooteajaks 45 ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas poole rohkem ehk 90 päeva. Haiglaid üle helistades selgus, et haigekassa pakutud ravijärjekorrad on silmaarsti aegade puhul koguni pessimistlikud. Valga haigla pakkus silmaarsti aega kuue päeva asemel juba neljapäevaks või reedeks (ülehomseks või üleülehomseks).

Kas edasi-tagasi sõidule kuluvad tunnid on väärt päevi ja isegi nädalaid varem arstile jõudmist, otsustagu igaüks ise.

Nentigem aga siinkonal, et näiteks onkoloogi vastuvõtule ongi võimalik pöörduda ainult Tallinnas ja Tartus. Ehk näiteks Pärnus elav vähihaige peab igaljuhul ette võtma vähemalt paaritunnise sõidu pealinna.

Eriarstile pääsemine ei ole seotud inimese elukohaga – valida võib esimese vaba aja ükskõik millises maakonnas

Haigekassa avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialisti Vivika Tamra sõnul on inimesel alati olnud õigus valida endale sobiv eriarst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle kogu Eesti.

Eriarstiabi pakkuvate raviasutuste kontakte saab otsida erialade ning piirkondade kaupa haigekassa kaardilt. Kaardil on ära toodud kõik raviasutused, kellel haigekassaga leping ja kelle juures saab ravikindlustatud inimene arstiabi haigekassa kulul.

„Erakliinikud, kelle käest hangime eriarstiabi teenuseid juurde, täiendavad suurhaiglate poolt pakutavaid teenuseid ja annavad inimestele eriarstiabi saamiseks lisavõimaluse. Ka erakliinikutes võib käia üle Eesti ning see pole kuidagi piiratud inimese elukohaga,” sõnas Tamra.

HAIGEKASSA SELGITUS

Eestis 650 000 tööl käivat maksumaksjat ning 1,2 miljonit ravikindlustatut, kellele peame arstiabi tagama. Abivajajaid on alati rohkem kui ressursse, seega peame me kõik teatud raviteenuste saamisel arvestama pikemate ootejärjekordadega. Ravijärjekord tekib siis, kui patsientide vajadused on reaalsetest võimalustest suuremad. Võimaluste all mõistetakse nii raha kui ka tegijaid. Ravijärjekord võib olla ka pikem tulenevalt patsiendi poolsest arsti aja või konkreetse arsti  valikust.Haigekassa tasub kindlustatutele osutatud tervishoiuteenuste eest olemasoleva ressursi piires. Tervishoiuteenuse osutaja planeerib oma tegevuse tema käsutuses olevate ruumide, seadmete, teenust osutava personali ja haigekassa poolt tasutavate teenuse mahu olemasolu järgi. Eriarstiabi vajajad pannakse ravijärjekorda nende tervishoiuprobleemi tõsiduse järgi. Inimese esmane kontakt tervisemure korral on tema perearst, kes vajadusel saab suunata eriarstile. Tõsise tervisehädaga inimene pääseb arsti juurde kiiremini (seda otsustab suunav arst!). Inimene peab ravile saama lähtuvalt haigusseisundist. 

Kus on kõige pikemad ravijärjekorrad? 

Haigekassa hindab igal aastal ravivajadust ehk nõudlust eriarstiabi tervishoiuteenuste järele. Hindamisel arvestatakse, kui suur on maakonnas elavate kindlustatud inimeste vajadus eriarstiabi tervishoiuteenuste järgi. Nõudlust korrigeeritakse haigekassa eelarve võimalustele ning seejärel planeeritakse ümber ravi rahastamise lepingud ja nii öelda ravimahud.  Arstiabi kättesaadavust mõjutavad ka raviteenuste uued hinnad ja arstide palgakokkulepped. Ravijärjekorrad on erialati erinevad, kuid valdavalt on pikad ooteajad just Tallinna ja Tartu suurtes haiglates ning eelkõige otsepöördumistega erialadel (nt silmahaigused, nahahaigused, psühhiaatrilised haigused), kus pole vaja perearsti saatekirja ja inimene valib ise haigla ning arsti. Samuti on pikemad järjekorrad siis kui ravivajadus on suurem kui suutlikkus teenust osutada (näiteks ressursi puudus, konkreetse eriala arstide puudus  vmt).   Näiteks 2018 I poolaasta andmete põhjal näeme, arstide vähesuse tõttu tuleb kauem oodata ca  17% eriarsti ravijärjekorras olijatest. Erialades on arstide puudus suurim oftamoloogias, dermaveneroloogias ja ortopeedia erialal. 

Mis on paranenud tänu lisarahastusele? 

Lisarahastuse abil oleme sellel aastal suutnud paranda eriarstiabi kättesaadavust nendele erialadele ja valdkondadesse, kus kättesaadavus  oli eriti kriitiline. Nii oleme parandanud lastehaiguste ravi kättesaadavust, kokku suurenes pediaatria ja lastekirurgia rahastamine 5,5 miljoni euro võrra. 2018. aasta eesmärk on olnud lühendada liigeseproteeside ja silmakae operatsioonide ooteaegu. Inimesed on pääsenud operatsioonile kiiremini – arstid tegid esimesel poolaastal 2300 silma hallkae ning ligi 330 põlve- ja puusaproteesi operatsiooni rohkem kui mullu samal ajal. Eesmärk on see, et nende operatsioonide järjekorrad väheneksid kuni 10 kuu võrra. 

Mida teeb haigekassa ravijärjekordade leevendamiseks? 

Haigekassal on erinevaid meetodeid selleks, et eriarsti ravijärjekorrad oleksid lühemad:

• Tugevdame perearstisüsteemi - oleme seadnud eesmärgiks leida võimalus perearsti vastuvõttudeks ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel linnades, kus töötavad grupipraksised. Tööaja välised perearsti vastuvõtud vähendavad koormust haiglate erakorralise meditsiini osakondadele.

• Jälgime ravi rahastamise lepingute täitmist ja analüüsime tervishoiuteenuste kättesaadavust. Vajadusel ning võimalusel muudame vahendite jaotust tervishoiuteenuse osutajate vahel erialade ja ravitüüpide lõikes. Arendame ambulatoorse ja päevaravi teenuseid ning suurendame nende osakaalu.

• Meie eesmärgiks on  kättesaadavusega seotud põhimõtete edasiarendamine, näiteks ooteaegade eristamine ravivajadusest lähtuvalt. Täna ei peeta enam õigeks, et oleks üks ja ühtne ooteaja pikkus määratud kõigi erialade ja patsientide lõikes, vaid arvame, et haigekassal on õigus tervishoiuteenuse osutajalt nõuda, et patsient saaks abi lähtuvalt tervisevajadusest – nii kiiresti kui vajalik!

• Laiendame e-konsultatsiooni võimalusi perearstidele, et toetada üld- ja eriarstiabi koostööd. E-konsultatsiooni abil on perearstil võimalik tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. E-konsultatsioon säästab patsientide aega, sest patsient ei pea ise eriarsti poole pöörduma – perearst konsulteerib eriarstiga elektroonselt. Kui e-konsultatsiooni käigus siiski selgub, et patsient vajab eriarstiabi või täiendavaid uuringuid, kutsub eriarst patsiendi vastuvõtule. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 17 erialal.

• Toetame tervise infosüsteemi arengut, sh digiregistratuuri arendamist ja tavakasutusse võtmist. Üle-eestiline digiregistratuur võimaldab saada tervikliku ülevaate erinevate raviasutuste ootejärjekordadest nii perearstil kui patsiendil ning leida patsiendile sobivaim vastuvõtuaeg ning -koht. Digiregistratuuri rakendumise esimeseks eelduseks on üleminek pabersaatekirjadelt e-saatekirjadele, hoiame täna seda fookuses. 

Mida saab teha inimene ise ravijärjekordade leevendamiseks? 

Selleks, et ravijärjekorrad lüheneksid, saavad inimesed ka ise palju ära teha. Enamik tervisemuresid ei vaja eriarsti abi, kuna need saab kiiresti lahendada perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikke haigusi. Samuti on perearstil võimalik e-konsultatsiooni teenuse kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks.

Alati tasub seda võimalust küsida. Väga tähtis on ka see, et inimene teavitaks raviasutust, kui ta ei saa mingil põhjusel vastuvõtule või haiglaravile tulla. Õigeaegse teavituse korral (vähemalt 24 tundi enne visiiti) saab vabastada vastuvõtu aja ning teistel patsientidel on võimalik aeg broneerida ja kiiremini arstiabi saada.  Inimestel on võimalik endale ise valida raviasutust ja arsti.

Erinevates raviasutuses ja erinevate arstide juurde võivad olla erineva pikkusega ravijärjekorrad. Isegi kui perearst on saatekirjale kirjutanud mõne kindla arsti või raviasutuse nime, tasub alati küsida vastuvõtuaegu teistest haiglatest või teiste arstide juurde. Ravile võib minna ükskõik millise haigekassa lepingupartneri juurde üle kogu Eesti. Lisaks suurematele haiglatele saab haigekassa rahastusega vastuvõtule ka väiksemates raviasutustes.