GRAAFIK | Mullu hukkus vigastuste tõttu 849 inimest

2017. aastal hukkus vigastuste tõttu 849 Eesti  elanikku, hukkunute  hulgas  oli seitse last, selgub Tervise Arengu Instituudi uuringust. 

Meeste ja naiste surmajuhtude arvu erinevus on   püsinud  aastate  jooksul  samal  tasemel:  arvestades  rahvaarvu  hukkub mehi vigastuste  tõttu igal aastal ligi neli korda rohkem. Vigastuste  tõttu  kaotas 2017.  aastal  elu  148  15–34-aastast  noort  inimest.  Selles  vanuses  inimeste  surmapõhjustest  moodustasid  vigastused 62 protsenti.

Euroopa Liidus hukkus 2015. aastal vigastuste  tõttu  47  inimest  100 000  elaniku  kohta.  Mehi  sureb  vigastuste  tõttu sagedamini  kui  naisi,  kuid  sugudevaheline  erinevus  on  kaks  korda väiksem kui Eestis.

Vigastuste tõttu hukkus 2017. aastal 648 meest .  Võrreldes  möödunud  aastaga  jäi  hukkunute  arv  samaks.  Kolmveerand  hukkunutest olid  15–64-aastased,  mis  tähendab,  et  viiendiku  tööealiste  Eesti  meeste surmade põhjus oli vigastus.

Surma sai neli kuni  14-aastast  poissi,  mis  on  väikseim  vigastuste  tõttu hukkunud poiste arv viimase paarikümne  aasta jooksul. 

Meeste  peamine  vigastussurma  põhjus  oli  mürgistus. Peaaegu  sama  sageli  oli  surma  põhjuseks  enesetapp.  

Vigastuste tõttu hukkus 2017. aastal 201 naist,  mis  on  10 protsenti  vähem  kui  aasta  varem. Naiste  suremus vigastustesse kasvab  vanusega – ligi  pool  hukkunutest  olid  üle 65-aastased. Surma  sai  kolm  kuni  14-aastast  tüdrukut,  nagu  ka  eelmisel aastal. Naisi  hukkus  enim  enesetappude  tõttu.  Järgmisel  kohal  oli  surma  põhjusena  mürgistused. 

Enesetapud moodustavad kolmandiku vigastussurmadest

Vigastussurmade seas on tõusnud enesetappude  osatähtsus,  moodustades  nii  naiste  kui  meeste  puhul juba ligi kolmandiku vigastussurmadest. Mehed  võtsid  endalt  elu  ligi  neli  korda  sagedamini  kui  naised,  olles  seejuures  keskmiselt  veidi  nooremad.  Meeste  mediaanvanus jäi  vahemikku  50–54,  naistel  60–64  aastat. Endalt  võttis elu kolm  alla  20-aastast  noormeest ja  kolm  neidu,  neist  üks  alla15-aastane tüdruk.

Surmaga  lõppenud  mürgistused  jagunesid  valdavalt  alkoholi- ja  narkomürgistusteks.  Muudest  ainetest  (ravimid,  gaasid, kemikaalid)  põhjustatud mürgistuste tõttu suri viis meest ja  kaks naist. Mehi  suri rohkem  narkomürgistuse  (53%  mürgistusjuhtudest),  naisi  alkoholimürgistuse  (56%) tagajärjel. Alkoholimürgistuse tagajärjel hukkus enim 50– 69-aastaseid  mehi  (70%)  ja  45–64-aastaseid  naisi (67%). Narkootiliste  ainete  põhjustatud  mürgistuste  tõttu  suri  enim  25–44-aastaseid  mehi  (86%). 

Kukkumine  oli vigastussurma  põhjus  13% juhtudest.  Kukkumise  tagajärjel hukkus  111  inimest,  mehed 2,5  korda  sagedamini kui  naised.  Kolmandikul  juhtudest  sai  inimene  surma  pärast  kukkumist  trepilt,  hoonelt  või  mujalt  kõrgemalt. Enamik sellistest õnnetustest juhtus  meestega. Viiendikul  juhtudest  oli  kukkumise  põhjuseks  libisemine  või  komistamine. Kukkumise  asjaolud  jäid  täpsustamata kolmandikul juhtudest. Enamik  hukkunud  naisi  oli  üle  65-aastased,  meestest  pooled  üle  60  aasta  vanused. Kukkumine  leidis  70%  juhtudest aset  kodus.

Kolm inimest hukkus tööülesandeid täites.

Külma  tõttu  hukkunute  arv on  aastatega langenud, kuid siiski külmus 2017. a surnuks 42  inimest. Enamik hukkunutest olid mehed. Neist  suurem osa oli nooremad kui 65 eluaastat. Kõik  naised  olid  vanemad  kui  50 aastat. Pooled  külmumise tagajärjel hukkunud inimestest olid  tarvitanud  alkoholi.