Miks on vaja mahepõllumajandust? (1)

Eriti tähtis on, kas kasvatamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme või sünteetilisi pestitsiide. Toidu regulaarsete programmide raames ei määrata paraku umbrohutõrjevahendi Roundup toimeaine jääkide sisaldust. Maailma terviseorganisatsiooni vähiuuringute andmetel tekitavad need vähki. Uuringutest on selgunud, et herbitsiidid võivad olla mürgised ka vihmaussidele ja pidurdavad nende arengut.

Positiivse näitena saab aga tuua selle, et juba ligi kümme aastat tegutsenud Eesti Maaülikooli Mahekeskus räägib pidevalt lähemalt mahepõllumajandusest ning selgitab taimekatses laialt kasutatavate sünteetiliste pestitsiidide kahjulikkust elukeskkonnale ja tervisele.

Paar nädalat tagasi kutsus maaülikool põllumajandustoodete mahekasvatusest huvitatud inimesi Tõnissoni aia mahekeskusse, et selgitada maheviljeluse tähtsust ja anda nõu mahesaaduste kasvatamiseks. Professor Anne Luik pidas põhjalikult argumenteeritud ülevaate mahepõllumajanduse vajalikkusest ja tutvustas koos dotsent Liina Talgrega katselappidel mahepõllumajandussaaduste kasvatamist. Mahekasvatamisel on mullaviljakuse säilitamiseks eriti tähtis külvikordade vaheldus ja orgaaniliste väetiste – sõnniku, komposti, haljasväetiste ja liblikõieliste kultuuride kasutamine.

Anne Luige sõnul on mahekeskuse katselappidel kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja köögiviljade tutvustamine vajalik eriti noortele ja lastele, kes elavad kortermajades ning kel pole maal vanavanemaid või sugulasi, kes kasvatavad köögivilja, puuvilja ja teravilja.

Mahepõllumajandus ei kahjusta tervist ja on keskkonnasäästlik. Ringkäigul tutvustati ka Jüri Tõnissoni istutatud ligi saja-aastaseid veel elujõulisi kõrgeid õunapuid, mis olid mahedaid õunu täis ning mida lubati kohaletulnutel ka kaasa võtta.