Kas inimene peaks iga päev duši all käima? Terve mõistus kipub vastama jaatavalt – me saame ju iga päev mustaks ja kaenlaalused hakkavad lehkama. Aga teadus ütleb, et nii see tingimata pole.
Seep eemaldab nahalt mustuse, aga ühtlasi koorib sellelt ka head loomulikud õlid ning tekitab nii olukorra, kus inimkeha suurim organ muutub kuivaks, sügelevaks ja ketendavals.
Ja veel: mida kuumem vesi on, seda rohkem kaotab nahk niiskust ja seegi pole hea. AskMeni andmetel lööb igapäevane dušitamine sassi meie mikrobioomi. Ehk soolestikus elavate mikroorganismide ökosüsteemi, mille ülesanne on hoia immuunsüsteemi töös.
Sisuliselt on väljaande teatel nii, et duši all käies sooritame nende mikroorganismide suhtes genotsiidi ehk tapame nad enne, kui nad oma tööd saavad teha. Mikroorganismid eraldavad meile eluks vajalikke vitamiine ja toitaineid, õpetavad immuunsüsteemi kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja toodavad põletikuvastaseid aineid, mis aitavad meil võidelda viirustega. Duši all läheb palju neist mikroorganismidest kaduma – ja järgmisel päeval kordame genotsiidi.
Näiteks Ameerika dermatoloogiaühing märgib, et lapsed vanused 6-11 eluaastat peaksid terve keha pesu ette võtma vaid korra või kaks nädalas – et nende loomulik kaitsesüsteem saaks kenasti välja areneda.
Aga tegelikult on nii, et sa võid pesu vahele jättes küll arendada oma keha kaitsesüsteemi – kuid paraku hakkad ka haisema. Yale’i meditsiinikooli dermatoloogiauuringute juht David Leffell pakub välja hea kuldse kesktee: ära ligune duši all üle kolme minuti, eelista sooja vett kuumale ja kasuta naha huvides niisutajat. Iga päev.
Kommentaarid