Prokuratuur andis kohtusse EAS-ilt raha välja petnud kelmid (2)

Toimetas Silja Ratt

Süüdistuse järgi petsid sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endine juhatuse liige ja sihtasutuse poolt läbiviidava projekti valdkonnajuht ajavahemikul 2014. a jaanuarist kuni 2016. a mai lõpuni EAS-ilt välja projektitoetusi. Süüdistatavate poolt eksitusse viidud EAS maksis sihtasutusele toetustena välja enam kui 100 000 eurot.

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kase sõnul rahastas EAS eelnimetatud ajaperioodil 85% ulatuses kaht sihtasutuse projekti, mille eesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus (Tark Maja).

„Ülejäänud 15% projekti kogumaksumusest pidi tasuma sihtasutus omafinantseeringuna. Samas puudusid sihtasutusel piisavad rahalised vahendid omafinantseeringu tagamiseks. Seetõttu mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid soodustuskelmuse skeeme, mille abil EAS-ilt projektitoetust välja petta,“ lisas prokurör Kask.

Süüdistatavad tegutsesid seejuures sihtasutuse huvides, eesmärgiga tagada läbiviidavatele projektidele piisav rahaline toetus.

Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endisele juhatuse liikmele esitati süüdistus pettuse teel soodustuse saamises ja soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Samuti esitati talle süüdistus riigihangete teostamise nõuete rikkumises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Targa Maja projekti endisele valdkonnajuhile esitati süüdistus pettuse teel soodustuse saamises ja soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Samuti esitati talle süüdistus riigihangete teostamise nõuete rikkumises, dokumendi võltsimises ning dokumendi võltsimisele kihutamises ja kaasaaitamises.

Petuskeemid hästi ei lõpe

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler lisas, et omaosaluse tasumise vältimiseks mõeldakse sageli välja erinevaid skeeme, kuid tuleb meeles pidada, et selline tegevus on keelatud ning käsitletav soodustuskelmusena. „Vältimaks sellega seonduvat kriminaalmenetlust, samuti meediakajastust, on alati mõistlikum toimida ausal viisil. Samuti on vajalik, et toetusi jagavad üksused panustaksid järelevalvemehhanismide toimimisse, et taolised juhtumid saaksid avastatud varajases staadiumis ning informatsioon uurimisorganitega jagatud,“ lisas Ombler.

Kriminaalasja menetles Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhtis Viru Ringkonnaprokuratuur.